Ridala kihelkonnapäeval sai iga küla endale õunapuu

Kihelkonnapäeva mõtteni jõudsime Ridala koguduses ühiste mõttetalgutega ja ka väljastpoolt kogudust tuli väike motivatsioon. Nimelt on kogudus pidamas oma esmamainimise 800. aastapäeva 2020. aastal.

Tundus, et nüüd on tõepoolest viimane aeg hakata selleks suureks sündmuseks ettevalmistusi tegema.

Palju olulisi tähtpäevi
Eelnevalt oli olemas mõte ka koguduse söötis seisvale heinamaale õunaaed rajada, sellele lisandus teadmine, et Ridala kandi mees Aleksander Siimon on kuulus õunaaretaja. Siis tekkis mõte kaasata projekti lisaks kogudusele ka ümberkaudsed külad. Tähistamist vajasid EELK 100. aastapäev, reformatsiooni 500. aastapäev ja kodumaa 100. sünnipäev. Nii sai kõik kokku liidetud ja hakkas tunduma, et plaan võiks olla Eesti 100. aastapäeva kingiidee projekti kirjutamise vääriline.
Ime läbi osutuski see 2017. aasta kevadvoorus Läänemaal ainsaks Kodanikuühiskonna Sihtkapitali ja Riigikantselei tähelepanu ning toetuse vääriliseks. Tegusa meeskonna toel panime plaanid paika, mõtlesime läbi ajakava, küsisime hinnapakkumisi, kalkuleerisime, prognoosisime ja alustasime tegutsemist.
21. juulil, koguduse nimipühaku Maarja-Magdaleena nimepäeva ehk madlipäeva laupäeval kogunes rahvas Ridala mäele. Alustasime päeva õunaaretaja Aleksander Siimoni mälestamisega Ridala vanal kalmistul.
Kalmistul õnnistasime ka mälestuspaiga, kuhu inimesed, kes käivad lähedaste haudadel, saavad jätta küünla, mõeldes neile kallitele, kelle viimne puhkepaik asub kusagil mujal. Kalmistuvaldajate ja ümbruskonna inimeste mõte sai koguduse toel ametnike poolt heaks kiidetud ja ellu viidud.

Ettevalmistused tähtsaks päevaks
Kirikus toimunud kontsertidele oli kogunenud pühakojatäis rahvast. Esinejad olid seda väärt, et neid hardas imetluses kuulata. Üles astusid Haapsalu poistekoor ja kammerkoor Collegium Musicale. Kammerkoor oli oma kava kokku pannud Eesti autorite loomingust. Paljud laulud olid tuttavad koraaliraamatust, olid ka muud imeilusad laulud läbilõikes kodumaa ajaloost. Taas sai tähelepanu osaliseks Ridala kandi mees Cyrillus Kreek ja tema looming.
Pärast kirikukontserti avasime kohalike käsitöötegijate ja talutoodete laada. Sealgi sai endale osta nii peeneid pitsrätte, kaltsuvaipu, mett ja muid hõrgutisi.
Seejärel olime valmis päeva kulminatsiooniks – kihelkonna õunaaia õunapuudega täitmiseks ja Eesti riigile sünnipäevakingituse üleandmiseks. Lindi lõikasid läbi Haapsalu linnapea Urmas Sukles ning 13aastane naabripoiss Jarek Tenson. Õunaaia piirdeaed oli valmis juba maikuus. Koguduse liikmed meisterdasid õunaaiale ümber jänese- ja kitsekindla traataia. Augud õunapuude jaoks kaevati naabrite kopa abiga nädal enne, istutuspesad rikastati ka hobusesõnnikuga, kohale toodi paakauto ja algas usin kastmine.

59 + 1 õunapuud sai istutatud
Kihelkonnapäeva hommikul veeres aiaväravasse kaubik otse Mulgimaalt Polli Aiandus­uuringute Keskusest. Välja tõsteti 59 õunapuud kihelkonnaaia jaoks ja üks „Madli“-nimeline õunaistik ka meie Kärkölä sõpruskogudusele Soomest, kes oli tulnud appi pidu pidama ning istutas koguduse õunaalleesse oma kingitusepuu sõpruse märgiks.
Ühtekokku sai õunaaeda 30 eri sorti puukest kahekaupa nii, et kaks viirgu on suviseid õunu, kaks viirgu sügisesi ja kaks viirgu selliseid, mida annab ületalve pidada ning jõulude ajalgi lauale panna.
59 puud sümboliseerivad 56 Ridala kihelkonna küla, kahte asulat ja ühte linna (Haapsalu). Sedasi sai üheskoos korratud muinasaegset kihelkonna lepingut hoida ja toetada üksteist nii rõõmus kui ka ohu korral.
Piiskop Tiit Salumäe õnnistas õunaaeda ja kõiki kohalolijaid. Päeva lõpuks olid ka kõik istikud mulda pandud, naabrite ja sõprade abiga, ühisel jõul.

Meeleolukas päev kestis
Päev jätkus supisöömisega, mille olid valmistanud Kaitseliidu Lääne maleva naiskodukaitsjad. Pidupäevakooki tõid ka pidulised kaasa ühiseks nosimiseks.
Söömaajale järgnes lühiloeng õunapuude hooldamisest, kihelkonnateemaline viktoriin, taidlejate esinemine. Päeva lõpetas simman.
Oli üks tore ja tegus päev, palju rõõmsaid inimesi. Kõrvus helisevad veel naabrite sõnad: „Selleks ju naabrid ongi!“ Just nimelt selleks, et üksteist toetada ja hoida. Mida paremini me üksteist tunneme, seda turvalisem on olla ja seda kindlamalt saab elus probleemidest üle.
Südamest suur tänu kõigile osalejatele ja tublile töörühmale! Pea kolmekümnele eestvedajale said üle antud Lääne praosti Leevi Reinaru tänukirjad või Ridala kihelkonna „aukodaniku“ kihelkonnatriibulised sokid. Sokid said kootud Ridala kihelkonna värvides ja triipudes koguduse liikmete ja sõprade abiga. Ridala kihelkonna triibud on erakordsed – viis liturgilist värvi: punane, roheline, violetne, must ja valge. Oleme ära triibutanud ka Ridala bussipeatuse, postkastiseina, laste mänguväljaku ja nüüd veel 14 paari „aukodaniku“ sokke.
Tõmbame korraks hinge ja siis alustame peagi kihelkonna 800. sünnipäeva ettevalmistamisega.
Küllike Valk,
Ridala koguduse õpetaja

Ridala kihelkond Läänemaal
Esmamainimine aastal 1220.
Kihelkonna suurus 253,4 km2
Ridala kirikukihelkond kattub nüüd umbes 90% ulatuses endise Ridala valla territooriumiga.
Kihelkonnakirik on Ridala Püha Maarja-Magdaleena kirik.
Kihelkonna maadel asub 56 küla, kaks alevikku (Paralepa ja Uuemõisa) ja
Haapsalu linn, mis ei kuulu kihelkonna koosseisu. Ajalooliselt on Haapsalu piiskopilinnus saanud linnaõigused 1279. aastal ning olnud kolm järgnevat sajandit Saare-Lääne piiskopkonna keskuseks.
Omavalitsusüksus Haapsalu linn moodustati Eesti omavalitsuste haldusreformi tulemusena pärast 2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimisi senise omavalitsusliku Haapsalu linna ja Ridala valla liitmisel.

Pildigalerii: