Ridala kirikuaed Läänemaal

Pärnu ja Lihula poolt Haapsallu sõites jääb kaheksa kilomeetrit enne sihtmärki Läänemaa üheks kaunimaks peetud pühakoda Ridala Maarja Magdaleena kirik ja tema kirikuaed.

Mõlemad kuuluvad Eesti vanimate hulka ehk pärinevad 13. sajandist. Kiriku arvatav ehitusaeg on 1265–1270 ja kirikuaia näol on tegemist ajastutüüpilise hästi säilinud hauatähiste ja põlispuudega ning paekivist piirdemüüriga ümbritsetud 0,5 ha suuruse maa-alaga.

Ehkki kirikuaed pole suur, jätkub tähelepanuväärset siin küllaga. Siin on 12 hauatähist 13.–19. sajandist, need on kunstimälestistena kaitse all. Näiteks kirikuaia lääneküljel leiab ühe vanematest Eestis säilinud hauatähistest, millel on kristlik sümboolika. Tegemist on unikaalse 137 cm kõrguse trapetsiaalse hauaplaadiga, millel ratasrist ja kaks elupuu kujutist. 

Muinsuskaitseameti 2014. aastal välja antud trükisest „Trapetsiaalsed hauaplaadid Eestis“ võib lugeda, et seda tüüpi hauaplaadid on „märgid minevikust, ajast, mil siinmail kohtusid paganlik ja kristlik kultuur“. Kirjas on ka, et osa teadlasi leiab, et selliseid hauaplaate hakati Eesti alal valmistama pärast ristisõda 13. sajandi algul. Teised jälle, et tegemist on vallutuseelsete tähistega, kuna ristiusk polnud eestlastele enne ristisõdijate sissetungi tundmatu.

Ridala koguduse õpetaja Küllike Valk, kes lahkelt jutustab kirikuaiast, kaldub pigem toetama arusaama, et matmiskoht võis selles paigas olla enne kiriku ehitamist. Seda toetab ka 1986. aastal kirikuaias avastatud põhjast lõunasse orienteeritud matuseleid, mis viitab eelkristlikule matusetavale. (Helen Koppa. Ridala kihelkonna kalmistud. – Läänemaa kalmistud II. Kullamaa 2014, lk 16.) Kalmistul on ka suurejoonelised mõisnike (nt von Kursellide) hauatähised, mille all on krüptid ja mis on raudaedadega piiratud. Maarahvas kutsuvat neid sakste haudadeks. Ent leidub n-ö lihtsate in-imeste puhkepaiku. Kalmistule uusi hauaplatse ei jagata, matta saab vaid urne olemasolevatele platsidele.

Väga eripärased on õp Valgu sõnul pea- ehk lääneportaali ees asetsevad suured, maasse vajunud patukahetsejate kiviristid, mis ei ole hauatähised: „Maarja Magdaleena Ridala kirik on olnud sihtpunktiks paljudele palveränduritele keskajal. Siit on leitud lohutust ja patukahetsuse märgiks on siia jäetud suuri rohmakaid kiviriste.“

Leeripüha traditsiooniks on kunagise koguduse õpetaja Arved Pauli ja tema abikaasa Linda Pauli (õp Toomas Pauli vanemad) kalmule küünal viia. Õp Valk nimetab veel, et kirikuaias on üks geopeituse punkt ja valged unistamise pingid. Ühe neist kinkis nüüdseks taevaseid radu kõndiv katoliiklasest Jaan Kaplinski koos abikaasaga kogudusele tänutäheks, et neil oli võimalik 2019. aastal siinses pühakojas 50 aastat kestnud abielu laulatada. 

Teise kinkis samal aastal Ridala kirikus laulatatud peigmees oma pruudile ja seda abielupaari võib siiani nii mõnigi kord pingil istumas näha. Ent pingid, unistamine ja kirikuaed on avatud kõigile huvilistele.

Kätlin Liimets