Riigi ja kiriku suhted Michali valitsuse ajal
/ Autor: Alar Kilp / Rubriik: Arvamus, Kolumn / Number: 07. august 2024 Nr 28 digileht /
Alar Kilp. Foto: Eesti Kiriku arhiiv
23. juulil ametisse astunud Kristen Michali valitsuses suuri muudatusi ei olnud – koalitsioonierakonnad jäid samaks, kaheksa ministrit jätkavad samas ametis, uued on „vaid“ viis ministrit ja peaminister.
Varasema koalitsioonileppe maksuotsused jäävad üldjoontes kehtima (välja arvatud magustatud jookide maks, mida ei kehtestata), mistõttu uue valitsuse koalitsioonilepet peetakse pigem ametist lahkunud koalitsiooni täiendatud ja täpsustatud versiooniks.
Väärtusküsimustest on uues koalitsioonileppes väga vähe, ent näpuga järge ajades võib näha, et kui ametist lahkunud valitsuse koalitsioonilepe lubas „algatada koos arstide, ekspertide, patsiendiorganisatsioonide ja teiste osapooltega elulõpu otsuste määratlemise analüüsi“, siis Michali valitsus ütleb ühemõtteliselt: „Seadustame elulõpu tahteavalduse.”
Riigi ja kiriku suhetes päevapoliitiliselt aktuaalseid arenguid – siseministeeriumi vahendusel toimuv Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku lahtisidumise protsess Moskva patriarhaadist ning kevadel moodustatud uue Tallinna linnavalitsuse algatus öelda üles rendileping Tallinna vanalinnas Moskva õigeusu kirikuga – valitsuse vahetus ei mõjuta kuidagi.
Valitsuse koosseisulise vahetumisega kaasneb vähe sisulisi muudatusi, mistõttu ei muutu ka see rutiin, mille alusel toimib kirikute nõukogu, või need aluspõhimõtted, mille alusel riigi ja kirikute koostöö on raamistatud üldistes arengukavades.
