Ristiteel koos Jeesusega

Heaks võimaluseks süveneda suure reede tähendusse läbi enesekaemuse, piiblilugemise ja palve on võtta osa ristiteest, mida korraldavad kogudused üle Eesti. 

Püha ristitee (ladina keeles kannatuse tee via dolorosa või ristitee via crucis) mõte on pärit pühalt maalt varajastelt palveränduritelt, kes soovisid jäljendada Õnnistegijat. Nad markeerisid Jeruusalemmas Jeesuse suure reede kannatustee alates surmamõistmisest selle täidesaatmiseni Kolgata ristil ning lõpuks surnukeha hauda panemiseni. Ristiteel on 14 peatust – osa on seotud konkreetsete kirjakohtadega Piiblis, teised tulenevad kristlikust traditsioonist. 

Misjoneeriv mõõde

Mitmes EELK koguduses on suure reede ristitee muutunud aastatega traditsiooniks, mida osatakse oodata. Ootavad needki, kes kogudusse ei kuulu. Et sündmus tõmbab kaasa huvilisi ka väljastpoolt kirikut, on ristiteel sügavalt kristlikku usku kuulutav, misjoneeriv mõõde. 

Meelevaldse katkestuse tõid kahel eelmisel aastal vaid COVID-19 pandeemiast tulenevad piirangud. Viiruse levimise tõkestamiseks kehtestatud reeglid ei lubanud 2020. aastal kirikuid teelistele avada, ka 2021. aastal ei saanud kogudused ristiteed organiseerida, aga kirikute uksed võisid palvelistele avatud olla. Tundub, et mitmed kogudused, kus varasematel aastatel on ristiteed korraldatud, on pärast viimaste aastate erikorda sellest loobunud. 

Tallinnas

Tallinnas alustatakse ristiteed kl 12.30 Jaani kirikust. Algusaega kommenteerides nimetab praost Jaan Tammsalu, et paljudes kirikutes on selleks ajaks teenistused juba peetud, mis lubab mugavalt liituda ristiteega. Liigutakse üle väljaku vabadusristi juurde ja sealt edasi mööda Harju tänavat katoliku kiriku hoovi. Järgmine peatus on Oleviste kirik, mille suurus lubab rännulised lahedalt ära mahutada. Abipraost Arho Tuhkru sõnul on oodata ümmarguselt 500 inimest ja see hulk igasse pühakotta ära ei mahu. 

All-linnast üles Toompeale liikudes meenutatakse, et ka Jeesus pidi oma risti Kolgata mäele viima. Pealinna ristitee lõpeb toomkirikus. Eelmistest aastatest on erinev see, et tekstid, mida ristitee 14 peatuses näitlejad Garmen Tabor ja Andres Roosileht loevad, on pärit peapiiskop Urmas Viilma uuest raamatust „Via crucis. Meie Issanda Jeesuse Kristuse ristitee“. Muusikalist poolt korraldab Eerik Jõks.Ka teekonna pikkus on natuke lühem. Kaarli kirikusse minekust loobuti, sest sõidutee ületamine takistaks elava liiklusega risttee autoliiklust ja pikendaks ristiteed. 

Tartus

Ülikooli-Jaani koguduse õp Triin Käpp toonitab ristitee oikumeenilist sisu: „Osalevad ka paljude koguduste liikmed, kelle kirikutes otseselt peatust ei tehta. Teekond ongi välja töötatud optimaalset lahendust silmas pidades. Igale kirikule on jäetud vabadus oma punkte tõlgendada ja seeläbi oma nägu välja tuua. Ühiseks jooneks on meieisapalve ja laul „Jeesus, mind meeles pea“,“ räägib Käpp ja lisab, et osalema on oodatud kõik ja eelregistreerimist ei ole. Juba üheksandat korda toimuv Tartu ristitee läbib kaheksa kirikut, selle pikkus on umbes kuus kilomeetrit ja kestab see ligikaudu kolm tundi. 

Kirikuid ühendav

Pärnu ristitee algab Vana-Pärnus toomkiriku mälestuskivi juurest ja lõpeb Eliisabeti kirikus, teatab Pärnu praost Tõnu Taremaa, kelle sõnul kõnnivad ristiteel erinevate uskkondade liikmed koos. Ka Kuressaare puhul toonitab Saarte praost assessor Anti Toplaan, et ristitee ei jää ühe konfessiooni piiresse: „Ristitee läbib kõiki Kuressaare kirikuid. Algab ja lõpeb EKNK (nelipühi) Kuressaare Nelikaare kiriku juures, mille käigus kantakse kaasas teadaolevalt Eesti suurimat risti.“ Tema sõnul kasutatakse peapiiskop Viilma ristitee raamatu teksti. 

„Põlvas oleme ristitee palvust suurel reedel pidanud nii kaua, kui mäletan,“ kinnitab õp Toomas Nigola, kel peatselt täitub Põlvas 15 aastat. 

Järva praostkond liigub suurel nädalal palverännakul kirikust kirikusse. Praost assessor Katrin-Helena Melderi sõnul tehakse algust kell 10 Järva-Jaani kiriku juures. Kell 11 ollakse Koeru kirikus, kell 12 Järva-Peetri kirikus, kell 13 Järva-Madise kirikus ja kell 14 Ambla kirikus. Huvilisi kutsutakse mõtlema kannatustele ja lunastusele ning palvetama rahu ja Ukraina eest. 

Liina Raudvassar

Suure reede ristitee algab:

Tallinnas kl 12.30 Jaani kirikust

Tartus kl 17.00 Peetri kirikust

Pärnus kl 12 toomkiriku mälestuskivi juurest

Saardes kl 8.30 kirikust

Haapsalus kl 15 piiskopilinnusest

Põlvas kl 13.30 kirikust

Räpinas kl 10.30 pastoraadist

Järva praostkonnas kl 10.00 Järva-Jaani kirikust 

Kuressaares kl 12.40 Laurentiuse kirikust

Ristitee peatused

I – Jeesuse surmamõistmine

II – Jeesus tõstab risti oma õlale

III – Jeesus kukub esimest korda oma risti all

IV – Jeesus kohtab oma kurba ema

V – Siimon Küreenest aitab Jeesusel risti kanda

VI – Veronika ulatab Jeesusele higirätiku

VII – Jeesus kukub teist korda risti all

VIII – Jeesus lohutab nutvaid naisi

IX – Jeesus kukub kolmandat korda risti all

X – Jeesuselt rebitakse riided

XI – Jeesus lüüakse risti

XII – Jeesus sureb ristil

XIII – Jeesus võetakse ristilt

XIV – Jeesuse ihu pannakse hauda