Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Rõõm saatku lõpetajaid nende tegemistes

/ Autor: / Rubriik: Elu ja Inimesed, Uudised / Number:  /


20. juunil toimusid lõp s vutööde kaitsmised usuteaduse instituudis. Puldis üliõpilane Tia Vene kaitsmas oma lõputööd. Thomas-Andreas Põder.

Täna keskpäeval toimub Tallinna piiskoplikus toomkirikus EELK Usuteaduse Instituudi jumalateenistus-lõpuaktus. Diplomi saavad sel korral 12 lõpetajat.

Et jõuda tänase piduliku sündmuseni, pidid üliõpilased aastaid vaimutööd tegema, mis päädis 20. juunil lõputööde kaitsmistega. Magistriastmel kaitsti seitse tööd ja rakenduskõrgharidusõppes viis. Kristliku kultuuriloo magistriõppes lisandub väiksemamahulisele lõputööle magistrieksam.

Cum laude ehk kiitusega lõpetab sel aastal koguni kolmandik üliõpilastest: Külli Suurevälja (usuteaduse magister), Sirje Prints (diakoonia ja hingehoiu eriala magister), Greta Vaus (diakoonia ja hingehoiu eriala magister), Monica Marfeldt (kristliku kultuuriloo magister).

Fookuses kartus ja julgustus

Kaitsmiskomisjoni juhataja Randar Tasmuthi sõnul oli üldine lõputööde tase hea: „Tänu eelkaitsmistele veebruaris tase tõuseb. Siis vaadatakse ideed ja juba tehtu metoodiliselt läbi ja antakse veel nõu. Seetõttu on tööd tugevamad.“

Eriliselt jäi silma, et kaitsti kolm Uue Testamendi alast magistritööd (vt lõpust lõputööde nimekirja), mis said kõik kõige kõrgema hinnangu. „Kõik kolm olid hästi põhjalikud. Ei saagi loota, et selline asi väga sagedasti kordub. Lihtsalt oli korraga ühe valdkonna huvilisi. Juhendajana tunnen erilist rõõmu nende üle,“ jagas Randar Tasmuth.

Kõige tugevama tööna tõstab Tasmuth esile Külli Suurevälja magistritööd „Kartus ja julgustus sünoptilistes evangeeliumides“. Selles analüüsitakse sõnade kartus ja julgustus esinemist Uue Testamendi kolmes evangeeliumis nende erinevates varjundites. Huvitav tähelepanek oli näiteks see, et otseselt sellist sõna nagu julgustus sünoptilistes evangeeliumides ei esine. Julgustamine esineb kujul „Ära karda!“, „Ärge kartke!“. See on läbiv, eriti Jeesuse sõnades ja inglite ilmutustes. Nende sõnadega seotud episoode on lõputöös analüüsitud. Tööl on ka rakenduslik osa ehk Suurevälja ei jää ainult konstateerivale tasandile, et nõnda väljenduti, vaid ta annab ka soovitusi, kuidas konkreetselt saab sealt midagi eeskujuks võtta ja rakendada tänasel päeval.

Mitte üksnes vaevaga

Rakenduskõrghariduse tasandil paistis silma Heiki Lepisti lõputöö „Moosese tähendus ja tähtsus kristlastele Martin Lutheri järgi“ (juhendaja Karin Kallas-Põder). See süstemaatilise teoloogia alane uurimus analüüsib Tasmuthi sõnul, mismoodi Luther tajus Vana Testamenti ning kui palju ja mida sealt võib olla kristlase jaoks siduvat. Lõputöös jõudis Lepist järelduseni, et Lutheri vaates langeb Vanas Testamendis kirjeldatud Moosese tegevus suurel määral kokku loomulikul südametunnistusel põhineva õiguse ja moraaliga ning on seetõttu ka teistele ehk mittejuutidele rakenduv. „Ma isegi ei arvanud, et Luther seda selliselt on laiendanud. Oli väga huvitav,“ väljendas Randar Tasmuth ka isiklikku huvi.

Viimasena toob kaitsmiskomisjoni esimees välja Andres Suurevälja eesti kirikuloo alase uurimuse „Karl Reinaru – karismaatiline luteri vaimulik. Karl Reinaru – Charismatic Lutheran Minister“, mida juhendas kirikuloolane Riho Saard. See ülevaade hõlmas eesti kristlust laiemalt. Andres Suurevälja panustab Randvere koguduse töösse ning tõukeks Karl Reinaru isiksust ja tegevust uurida sai, et mälestus kunagisest Randvere õpetajast Karl Reinarust (1915–2003) on jätkuvalt elav.

Lõpetuseks ütleb Randar Tasmuth, et nii tööde juhendajad kui ka hindajad märkasid, et mahukad, põhjalikud, viimistletud lõputööd polnud tehtud mitte üksnes suure vaevaga, vaid ka rõõmuga. „Las see rõõm saadab lõpetajaid nendesse tegemistesse, kus nad juba on ja kuhu lähevad! Et see annaks nende elule ja tööle lisaväärtuse,“ võtab usutletav tänavuste usuteaduse instituudis kaitstud lõputööde teemalise vestluse kaunilt kokku.

Kätlin Liimets

EELK Usuteaduse Instituudi lõpetamine

Lõpuaktus-jumalateenistus 29. juunil Tallinna toomkirikus.

Lõputööd kaitsti 20. juunil.

Kaitsmiskomisjoni kuulusid: Randar Tasmuth, (dekaan ja piibliteaduste professor, kaitsmiskomisjoni juhataja), Jaan Lahe (võrdleva usundiloo õppetooli erakorraline professor), Arne Hiob (süstemaatilise teoloogia õppetooli professor), Naatan Haamer (praktilise teoloogia õppetooli lektor).

Lõputööd magistriastmel

Usuteaduse õppekava usuteaduse eriala

 1. Ulvar Kullerkupp. „Venekeelne kogudusetöö EELK-s“. Juhendaja Riho Saard.

 2. Külli Suurevälja. „Kartus ja julgustus sünoptilistes evangeeliumides“. Juhendaja Randar Tasmuth. Cum laude.

Usuteaduse magistriõppekava diakoonia ja hingehoiu eriala

 1. Sirje Prits. „Usu vägi ja alandlik teenimine Luuka evangeeliumi tekstides ning hingehoidja praktilises töös. Usukäitumise episoodid ajastulooliselt nähtuna“. Juhendaja Randar Tasmuth. Cum laude.

2. Anneli Tamme. „Hingehoidlik töö Soome õigeusu kirikus 2020. aastal koroonaepideemia ajal“. Juhendaja Katri Aaslav-Tepandi.

3. Greta Vaus. „Jeesus kui arst ja tervendaja Mk 9:14–29, Mt 17:14–20 ja Lk 9:37–42 näitel“. Juhendaja Randar Tasmuth. Cum laude.

Kristliku kultuuriloo õppekava magistrieksami osatööd

 1. Monica Marfeldt. „Usuteaduse Instituudi täiendõppe võimalused vilistlaste, EELK vaimulike ja koguduste vaates“. Juhendaja Priit Rohtmets. Cum laude.

 2. Kätlin Barz. „Matusekultuur ja kalmistupühad: Põhja-Eesti Rammu saare näitel“. Juhendaja Marju Kõivupuu.

Lõputööd usuteaduse rakenduskõrgharidusõppes

Luterliku teoloogia eriala

 1. Tia Vene. „Palve, hingehoid ja sõna kui Jumala armulisuse kogemise vahendid. Lutheri teoloogia retseptsioonist Elmar Salumaa teoses Evangeelse eetose alused“. Juhendaja Thomas-Andreas Põder.

 2. Andres Suurevälja. „Karl Reinaru – karismaatiline luteri vaimulik. Karl Reinaru – Charismatic Lutheran Minister“. Juhendaja Riho Saard.

 3. Heiki Lepist. „Moosese tähendus ja tähtsus kristlastele Martin Lutheri järgi“. Juhendaja Karin Kallas-Põder.

Hingehoiu eriala

  1. Helena Bachmann. „(RKH_H) COVID 19 pandeemia mõju hingehoiu teenustele hooldekodudes“. Juhendaja Naatan Haamer.

Õigeusu eriala

  1. Peep Lohu. „Õigeusu Kiriku sinodaalse struktuuri kujunemine esimese aastatuhande kanoonilise õiguse järgi“. Juhendaja Tauri Tölpt.

Vastuvõtt usuteaduse instituuti

Sisseastumisdokumente 2022/2023. õppeaastaks usuteaduse rakenduskõrgharidusõppesse ja usuteaduse magistriõppesse võetakse vastu 1.–15. augustini 2022 Tallinnas instituudi õppehoones (Pühavaimu 6) dekanaadis. Rakenduskõrgharidusõppesse ka Tartus, EELK UI Tartu Teoloogia Akadeemias (Riia 22a, Pastoraat).

Sisseastumisdokumente saab esitada ka e-posti teel, saates digiallkirjastatud dokumendid aadressil dekanaat@eelk.ee või hoopis posti teel, saates dokumendid aadressile Dekanaat, EELK Usuteaduse Instituut, Pühavaimu 6, 10123 Tallinn.

Sisseastumiseksamid toimuvad 17.–19. augustil 2022 Tallinnas instituudi õppehoones (Pühavaimu 6). Lisainfot vastuvõtu kohta saab telefonil 611 7403 või e-postil dekanaat@eelk.ee.