Sees või väljas

Viimsi Püha Jaakobi kiriku saal oli valgusmänguga ergastavalt punakaks toonitud, kui uduvihmasel laupäeval, 26. oktoobril peeti siin EELK misjonikonverentsi „Sees või väljas“.

Emeriitpeapiiskop Andres Põder kõrvutas konverentsi pealkirja klassikaga: olla või mitte olla? Kuulumine kas kirikule või maailmale on õndsuse küsimus, kuhu me ei saa näidata teed, kui ise seda ei käi. Ilmeka näitena väljaläinud seesolijaist tõid videotervituse Helene ja Joona Toivanen Myanmarist.
Misjoniassessor Katrin-Helena Melder rõõmustas tublisti täitunud saali üle, sest misjonit mõtestatakse väga mitmeti ning üksteise kuulamine, nägemuste sõnastama õppimine ja vahendamine on töö elluviimiseks seda olulisemad.
Viimsi vallavanema Laine Randjärve sõnul haakus toimuv hästi Lennart Mere bareljeefiga kirikuseinal, kes presidendina maailmas misjonitööd tehes meile vabaduse saavutas. Randjärvgi ootas siit ideid, kuidas omavalitsus viimsilasi veel paremini teenida saaks.

Ettekanded meilt ja mujalt
Mika Vähäkangas Lundi ülikoolist Rootsis suunas pilgu kristlusele maailmas, mis esmalt valdas Lähis-Ida, siis Euroopa ja nüüd levib lõuna suunas. Läänemaailmas näib aga raske loobuda jõuka valge mehe kristlusenägemusest. Samas ei saa keegi olla tõeline ristiinimene väljaspool oma kultuuri ning meilgi jääb valida, kas tunnustada kristluse uudisvorme kontekstiga arvestamisena või süüdistada sünkretismis.
Liina Kilemit usuteaduse instituudist loetles kogudustega liitumise ajendeid. Näiteks noori toob enim sõprade eeskuju, vanemaid elule sügavama mõtte otsing. Kogudus on toeks nii kriisiolukorras kui pakub ka lihtsalt kosutavat traditsiooni.
Kaido Soom Tartu ülikoolist soovitas mitte pahaks panna küsimust „Mida ma kogudusest saan?“, sest Jeesus ise küsis inimestelt „Mida sa soovid, et ma sulle teeksin?“. Kas võime hoida kiriku uksed lukus näiteks hingedepäeval, kui kalmistud on küünaldesäras ning paljudel mõlgub meeles vastamata küsimusi?
Randar Tasmuthil usuteaduse instituudist oli südamel misjonitööliste omavaheline suhtlemine üksikisikute ja organisatsioonidena, et vältida inimvara raiskamist paralleele mööda kulgedes. Täiendust oli saanud kevadel alustatud kirik­like sündmuste nimistu, kus misjoniteemat ülal hoida.
Jaakko Rusama Soome kiriku misjonikeskusest osutas, et elumuutustes ei ühenda koguduste liikmeid mitte ühesugune mõtteviis, vaid Jumala tahte täitmine, milleks tuleb igaühel iga päev usaldada evangeeliumi.
Ettekannete vahel virgutati end laulmisega Tero Ruotsala bändi saatel.

Panustada said kõik
Kui juba lõunalaud pakkus head võimalust vestlusteks, siis poolteist tundi arutleti põhjalikumalt rühmades ning tulemused võeti saalis kokku. Misjonikeskuse juhataja Leevi Reinaru juhitud grupis mõeldi misjonäride toetamisele, keda ei läkitatagi alati riigipiiri taha, vaid ka lihtsalt teise keskkonda.
Annely Neame kirikuvalitsusest suunas vestlust EELK arengukava taktikast. Järgneval kaheksal aastalgi loodetakse misjonimeelseid kristlasi kasvatada ikka kiriku eri üksuste panusel kuulekuses ja usalduses. Väikerühmade olemuse, alustamise ja toimimise teemal jagati kogemusi misjonär Ave Mølsteri eestvedamisel. Huviliste rohkus tunnistas töövormi aktuaalsust kogudustes.
Noortejuht Triin Salmu juhtimisel toodi noortemisjoni võtmetena välja sihtgrupi parem tundmaõppimine, tegevuste kohandamine noortele sobivamaks ja koos nendega tegutsemine. Kaido Soomi töötuba kiriklikest talitustest pidas oluliseks võimalikult sooja õhkkonda ristimistel, laulatustel jm, et kiriku vastu tekiks usaldus.
Ahti Kaera MTÜst Kristus Igasse Kodusse suunas isikliku evangelismi huvilisi asetama end kirikuga tutvujate rolli, et vaadata kogudust nende pilguga. Evangelist Joel Reinaru palverühmas palvetati kiriku olukorra eest maailmas, usu elavnemise ja kristlastest õdede-vendade eest kõikjal – et Püha Vaim meid kõiki kasutada saaks.
Eeskujuliku ajakavas püsimise eest kõlasid tänusõnad konferansjee Samuel Reinarult. Hingepalsamina lõpetas koosviibimise palvus koos Joel Reinaru ja Misjonikooriga.
Piret Riim

Pildigalerii: