Selgitus: Miks Gründonnerstag on ikkagi roheline?
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Teated / Number: 15. aprill 2009 Nr 16 /
Tänan õpetaja Pille Talvar-Heckmanni, kes juhtis mu tähelepanu veel ühele võimalusele tõlgendada saksa keeleruumis levinud sõna Suure Neljapäeva tähistamiseks – Gründonnerstag. («Miks Suur Neljapäev on saksa keeles roheline?» – EK 1. ja 8. aprill.)
Jacob ja Wilhelm Grimmi «Deutsches Wörterbuchi» andmetel oli sõna tuntud juba Albertus Magnusele ja seda seostatakse keskajal levinud tavaga süüa sellel päeval kõikvõimalikke rohelisi asju. Söödi valget leiba roheliste taimedega (siin näib peegelduvat paasapüha söömaaeg) või rohelisi pannkooke. Tegemist on maagiliste püüdlustega püüda endasse kevade jõudu.
Sõna Gründonnerstag on seostatud ka 11.–13. saj saksa keeles kasutatud väljendiga greinen – nutma, mida õp Talvar-Heckmanni sõnul kasutatakse Baierimaal tänaseni. Seletuse kohaselt on nutjad (Greinende) avalikud patukahetsejad, keda sellel päeval kirikusse tagasi võeti. Siiski on see seletus seatud kahtluse alla, kuna Suur Neljapäev on kirikus olnud rõõmupäev.
Meiegi lauluraamatust tuttav nimi Dies viridium – roheliste [okste] päev – on uurijate arvates 17. saj tehtud tagasitõlge ladina keelde, mis ei tunne sõna Gründonnerstag esialgset arvatavat tähendust. Nime Dies viridium keskaegsed allikad ei tunne.
Valisin oma kirjutisse sõna Gründonnerstag tõlke «roheliste okste päev» ennekõike selletõttu, et meie lauluraamatus esineb nimi dies viridium. Sõna Gründonnerstag tegelik etümoloogia jääb praegu aga lahtiseks.
Joel Siim
