Setude pühade osaks on kimmäh paast

/ Autor: / Rubriik: Kirikukalender, Pühad / Number:  /

Kuidas tähistavad Eesti kaguosas elavad setud lihavõttepühi ja mis pühadekommetest ajalooliselt kõige olulisem on, sellest palus Eesti Kirik ülevaadet anda setu kultuuritegelasel, endisel mitmekordsel ülemsootskal Aare Hõrnal.

Munaloomka Setumaal Obinitsas – kõik saavad värvitud mune võidu veeretada selleks loodud kaldpinnal. Foto: Harri A. Sundell

On üldteada, et just Setumaal on säilinud mitmeid iidseid kombeid ning nende rikkusest võib osa saada ka ülestõusmispühade aegu. Omanäolised kombed seovad ühte ristiusu traditsiooni kristluse-eelse ajaga.

Alustuseks märgib Hõrn, et setudel pole kombeks kasutada ülestõusmispühade nimetust, ikka teatakse seda ristirahva olulisemat pühadetsüklit lihavõtete nime all. „Vast tuuperäst õt vanast väigä kimmähe, no nõrgõmbahe peetäs pikkä paastu ('Vahest sellepärast, et vanasti väga kindlalt, noh nõrkemiseni peeti pikka paastu'),“ toob ta võimaliku põhjuse.

Edasi lugemiseks:

Tee digitellimus

Osta üks artikkel 2 €

Oled juba tellija? Logi sisse

Jaga