Sidemete tugevdamiseks koguduseliikmetega tuleb kirikul investeerida e-lahendustesse

EELK kirikuseadustiku § 207 lõike 1 kohaselt toimuvad kirikukogu otsusega ajavahemikus 6. novembrist 2016 kuni 5. märtsini 2017 koguduste nõukogude, juhatuste, revisjonikomisjonide ja sinodisaadikute valimised.
Praeguseks on enamikul EELK kogudustel uued juhtorganid, kuid kokkuvõtliku statistika valmimine ilmselt võtab veel aega. Samas oleks huvitav näiteks teada, kui palju koguduste liikmeid valimistel valitavatena osales, milline oli meeste ja naiste osakaal nii nõukogu liikmete kui ka juhatuse esimeeste seas, kui palju täieõiguslikke koguduseliikmeid valimistel osales, milline oli nende sooline ja vanuseline osakaal jne.
Praeguse valimiskorralduse juures, mil valimiste periood on koguduseti erinev, ent suhteliselt piiratud, on eelisolukord neil koguduseliikmetel, kes elavad oma kodukoguduse lähedal ja/või kellel on võimalik piiritletud ajal hääletamas käia. Inimesed on aga praegus­ajal võrdlemisi mobiilsed ja hõivatud.
Haldusreformi tingimustes on Eesti riik oma kodanike jaoks üha enam e-riik. Aasta-aastalt on kasvanud elektrooniliste valimiste tähtsus. Meenutagem, et esimest korda sai Eestis valimistel e-hääletada 2005. aastal. Kui riigikogu valimistel 2007. aastal hääletas elektrooniliselt 5,5% hääletanutest, siis 2011. aasta valimistel oli vastav näitaja kasvanud hüppeliselt 24,3%ni ning 2015. aasta valimistel täitis oma kodanikukohust elektrooniliselt hääletades 30,5% valimistel osalenutest.
Eestil on maailmas edumeelse e-riigi kuvand. Oleme Euroopa Liidus üks neid liikmesriike, kes lisaks neljale liidu põhivabadusele räägib üha häälekamalt n-ö viienda vabaduse ehk andmete vaba liikumise tähtsusest. Digiteemad on reljeefselt esil ka eeloleval suvel algaval Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ajal. Ka Eesti arengukoostöös on märkimisväärne roll mitmesuguste e-teenuste kasutuselevõtu soodustamisel teistes riikides.
Kodanikena ei kujuta me oma elu kiirete ja mugavate e-lahendusteta enam ette. Kahjuks on kirik oma infotehnoloogiliste lahenduste arendamise poolest olnud suhteliselt tagasihoidlik.
Kirik on oma olemuselt küll konservatiivne institutsioon, kuid kui enamik selle liikmeid elab iga päev reaalsuses, mida ilmestavad arvukad e-lahendused, on oht, et kirik jääb oma sõnumi kuuldavaks tegemisel ja tulemuslikult toimimisel kaasaegsete infotehnoloogiliste lahendusteta ajast maha. Seda olukorras, kus võrguühiskond annab kirikule võimaluse jõuda kerge vaevaga ja kiiresti inimesteni.
Eesti demograafilist olukorda ja digiühiskonna kiiret arengut silmas pidades tuleks kirikuski kaaluda elektroonilist hääletamist, sest see annaks võimaluse osaleda valimistel ka nendel, kes kodukogudusest kaugemal asuvad või võõrsil elavad.
Arvatavasti kergitaks see ka olulisel määral valimistel osalejate arvu ning aitaks seeläbi suurendada koguduseliikmete kaasatust kodukoguduse tegevustes. Seda iseäranis nooremate koguduseliikmete hulgas. Kui tahame, et ka noorematel ja võõrsil elavatel koguduseliikmetel säiliks side oma kodukogudusega, tuleb paratamatult investeerida senisest enam e-lahendustesse.
Kiriku liikmena loodan, et nelja aasta pärast toimuvatel valimistel oleme selles osas märkimisväärse sammu edasi astunud ning koguduse juhtorganite valimistel on võimalik oma hääl anda ka elektrooniliselt.

 

 

 

 

Kristel Engman,
kolumnist

Autor on EELK vikaarõpetaja.