Silmast silma kontakt elavdab koostööd
/ Autor: Tiiu Pikkur / Rubriik: Uudis / Number: 11. september 2013 Nr 35 /
Eestis oma esimesel visiidil olnud EELK Välis-Eesti piiskopkonna kirikuvalitsus eesotsas piiskop Andres Tauliga pidas isekeskis ja EELK konsistooriumiga arutelusid, külastas kogudusi ja kiriklikke asutusi. Lahkudes leiti, et Eestisse sõitmine oli mitmeti kasulik olnud.
Välis-Eesti konsistooriumi esindasid veel abipresident Peeter Põldre Kanadast, assessorid Virge James Inglismaalt, Ingo Tiit Jaagu Rootsist, Hendrik Laur USAst ja Tiit Salumäe Eestist ning konsistooriumi peasekretär Mart Salumäe Kanadast.
Hea tahte alusel
Välis-Eesti konsistoorium arutas oma koosolekul, mida teha nende kogudustega, kes ei soovi ühinenud EELKsse kuuluda. Jõuti otsuseni, et need kogudused, kes on kirjalikult teatanud oma mittekuulumisest, tulebki välja arvata, sest Välis-Eesti piiskopkond seisab koos ainult hea tahte alusel. «Me saame ainult aktsepteerida seda, et nad ei kuulu enam EELKsse,» kinnitas Mart Salumäe.
Päevakorral oli vajadus koostada EELK põhikirja rakendusseadus Välis-Eesti piiskopkonna jaoks. Praegu kasutatavad Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kiriku põhimäärused on ajale jalgu jäänud. Jurist Erik Salumäe, kel palutakse vastav eelnõu välja töötada, ütles koosolekul, et väliseesti kogudusi reguleeriva seadustiku väljatöötamine on keeruline, sest peab arvestama ka erinevaid kohalikke seadusi, kus kogudus asub. Esialgu hakatakse kaardistama ja koguma infot koguduste kohta, et selgitada, kuidas piiskopkond kui tervik toimib.
«Arutasime seda, millistesse piirkondadesse maailmas eesti kogudused vajavad rohkem vaimulikku teenimist,» selgitas Mart Salumäe. «Näiteks London, New York, Brüssel, ka Soome ja Rootsi on need kohad, kus eesti kogukond on kasvamas. See on töö, mis ei mahu ainult Välis-Eesti piiskopkonna võimu piiridesse ära, meil ei ole selleks ressurssi. See on mõtlemiskoht kogu EELK-le.»
Teemaks oli ka, kuidas toimub ametkondlik kommunikatsioon kahe konsistooriumi vahel ja koguduste vahel. «Kui väliseesti kogudus taotleb endale vaimulikku, siis see info peab liikuma väliseesti koguduselt praosti kaudu piiskopkonna konsistooriumisse ja sealt edasi juba Tallinna konsistooriumi,» selgitas Mart Salumäe. «See süsteem tuleb sisse harjutada ja kogudustele õpetada. Kirikuvalitsuste ja piiskoppide töö ülemkarjasena on hoolitseda selle eest, et kogudusetööl oleksid pädevad inimesed.»
Piiskop Andres Taul jäi Eesti reisiga rahule: «Sajaprotsendiliselt ja rohkemgi olen rahul. Palju asju sai arutatud ja selgemaks. Me tahtsime ka, et nii meie oma konsistooriumi kui ka kahe konsistooriumi liikmed omavahel rohkem tutvuksid. Paljud ei olnud varem silmast silma kohtunudki.»
Tiiu Pikkur
