Sirje Päss on tulnud kirikule appi

Valga Jaani Kiriku Reno­vee­ri­mise SA juht Sirje Päss on aktiivne Valga muusikaelus ja pälvis möödunud kuul Val­gamaa pärandihoidja elu­töö­preemia.

Mäletate veel lapsepõlvest raamatut „Vanaema õuna­puu otsas“? Kujutan sä­ravat Sirje Pässi just niisu­guse vanaemana, kellega koos juhtub igasuguseid asju. Kuusteist aastat ta­ga­si 25. oktoobril sai te­mast üks Valga kiriku re­n­o­veerimiseks loodud siht­asutuse algatajaid.

Ikka rõõmu ja hooga

Valgamaal ja kaugemalgi on Sirje Päss tuntud eelkõige kui koorijuht, segakoori Rõõm asutaja ja hooandja nüüd juba enam kui 35 aastat. Kokku 46 aastat on ta Valgas muusikaharidust jaganud ja koore juhatanud. See oli ka põhjus, miks talle elutööpreemia anti. 

Teda on ka varasemalt tunnustatud (Eesti Kultuurkapitali aastapreemia 2004, Valgamaa Kultuuripärl 2007, Valga kultuuritegija 2009, Valga linna aukodanik 2015) ja sealne kogudus on talle väga tänulik. Koguduse õpetaja Margus Suvi tunnustab Sirjet kui tugeva haardega inimest, kes näeb kodulinnastki kaugemale.

Valga muusikakoolis töötanud Sirje Päss meenutab, et nägi iga päev kooli vastas asuvat kirikut ja selle torni, mis ähvardas kokku variseda. Kord seal kontserdil koori juhatades vajus ta jalgupidi põrandast läbi. Siis tundis ta, et on tõesti aeg midagi ette võtta.  

Linna aktiivsete inimeste toel loodi sihtasutus, sinna kuu­lu­vad tänini koguduse endine õpetaja Peep Audova ja eksmeer Margus Leppik. Juhatuse esimeheks valiti Sirje Päss. Projekte on kirjutanud Marika Post, ehitustöid ongi organiseerinud just Sirje Päss.

Tänu sihtasutuse juhatuse liikme Merike-Kai Jeetsi tegut­se­misele on kiriku kesklöövis uus vaip. Üritusi on aidanud organiseerida ka koor, loetleb Sirje Päss abilisi ning tänab kõi­ki annetajaid ja ehitajaid.  

Lätlaste abiga

Sirje Päss ütleb, et Valga kiriku torn on taastatud koos ehiskeradega (torni igat külge kaunistab kera – R. P.), reno­vee­ritud on lääne- ja põhjapoolne uks, taastatud on torni ees olev suur trepp. See oli vaevarikas, nii et lätlased tulid appi pealmisi plaate valmistama, kõneleb Sirje. Töö käigus tuli välja, et ka trepi eelmised plaadid olid Riia meistrite tehtud.

Likvideeritud on kirikusaali laes ja seintel olnud augud, pandud on uus puitpõrand ja pingid saanud elektrisoojendussüsteemi. Neli pinki on varustatud spetsiaalsete soojen­dusvaipadega. Kontsertidega kogutud raha eest on ostetud soojenduskalorifeer. Kordategemist ootab kiriku läänekülje trepp, loetleb sihtasutuse juht. 

Hea eeskuju

Tehtu avaldab sügavat muljet. Ei olegi oluline, kas sa oled koorijuht nagu Sirje Päss, vaid see, et hoolid ja paned käed külge. Sirje ütleb, et tema kasvamist mõjutas aktiivne vanaema. Ema oli õpetaja ja Sirje kui kodune laps oli vanaema hoole all. Kodust sai ta kaasa veendumuse jääda alati ausaks ja soovi olla elus aktiivne.

Ka ütleb Tapalt pärit Sirje Päss, et oli lapsena rahutu ja tahtis kõike teha, ise järele proovida ning see on kajastunud tema tegemistes. „Tunnen rahuldust, kui midagi jälle valmis saan,“ muheleb ta. Kuna lapsepõlvekodus peeti kõige tähtsamaks kõrgharidust, jõudis Sirjegi haridusteel sinnamaani.

Ta ütleb, et tema eeskujuks on olnud sõbranna Vaike Pikk, kelle mõjul ta pärast pealinnas Otsa kooli lõpetamist 1972 Valka tööle asus. Tagantjärele tänab ta eesti keele õpetajat Aurelie Kaldoja. Oma suureks eeskujuks peab ka dirigent Jüri Varistet, kelle juurde ta konservatooriumis õppima sattus. „Olin lummatud Kuno Arengu ja Ants Üleoja aktiivsest dirigeerimisstiilist,“ on Sirje Päss tänulik oma õpetajatele.

Sirje on järginud oma vanemaid, nõudnud oma tütrelt sa­ma koos vanade tavade austamisega. Ja arvab, et iga inimene võiks oma linnale midagi head teha. Ta ütleb, et pensionil olles ei tohiks koju nukrutsema jääda, vaid tuleb le­ida oma nišš, kus tegutseda. „Tore on ju vaadata, kui sinu kaas­abil midagi linnas korda saab, olgu see kui tahes väike asi,“ sõnab ta.

Rita Puidet