Sõna on riigikokku pürgivatel vaimulikel

Eelseisvatel riigikogu valimistel kandideerib ka seitse EELK vaimulikku, kellest neli esindab Isamaad, kaks EKREt ja üks erakonda Eesti 200. Palusime neil Eesti Kiriku lugejatele selgitada oma kandideerimise tagamaid.

1. Miks otsustasite kandideerida?

2. Kuivõrd on kandideerimine mõjutanud või võib teie hinnangul mõjutada tegutsemist vaimulikuna? Koguduses on ju erinevate poliitiliste veendumustega inimesi. Teisalt võib kandideerimine aga ka äratada kohalikes inimestes huvi kiriku vastu jne.

Hermann Kalmus
Isamaa
Järva- ja Viljandimaa

1. Otsustasin kandideerida, sest valutan südant mitmete põletavate probleemide pärast Eestis. Rahvastiku taaste, laste sündimine ning perede toetamine on meie tuleviku seisukohalt kõige olulisemad küsimused. Maaelu küsimused, tööjõupuudus maal, väikeste kohtade elujõulisus ja säilimine. Külaseltsid, jahimeeste seltsid, kogudused ja muu kolmas sektor ning veel alles jäänud talumajapidamised on riigile olulised strateegilised partnerid maaelu arendamisel ja siseturvalisuse tagamisel.
2. Kantsel on Jumala sõna jaoks ning pühapäev on hingamispäev. Hoolitsen tähelepanelikult selle eest, et jään kõiki inimesi austavaks ning suhtun lugupidamisega ka minu ilmavaadetega erineval arvamusel olevatesse inimestesse.

Tanel Ots
Isamaa
Harju- ja Raplamaa

1. Olen parteitu. Kuigi jätsin eelmised riigikogu valimised vahele, sain seekord kutse päris mitmelt erakonnalt. Oleme mitme vallajuhtidest kolleegiga otsustanud minna oma nime ja näoga appi erakonnale Isamaa. Et pigem paremalt tiivalt ja konservatiivset ning rahvuslikku ilmavaadet kandval inimesel oleks veel üks võimalus. Isamaa ei ole oma keerulise ajalooga kaugeltki ideaalne erakond, ta võib meeldida või mitte, kuid tema puhul on valitsusvastutuse jagamisel üsna hästi teada, mida võib oodata. Samal ajal kui mõni teine erakond peab esmakordselt valitsusse jõudes otsustama, kas tundmatuseni muutuda või näo säilitamiseks välja jääda. Populismi ja ühiskonna polariseerumise aste on tõusnud määrani, mis vajab teatud stabiliseerivat vastukaalu. Isamaa sobib kõige paremini just selle valijarühma tasakaalustamiseks, keda kõige rohkem on püütud eksitada. Muidugi on mitmed Isamaa programmilised seisukohad mulle üsna südamelähedased.
2. Olen aastaid olnud seotud Saku valla juhtimisega, mis ei asu minu teenitava koguduse piirkonnas, seega ei ole ma kunagi kirikus olnud kohalik poliitik ega poliitikas kohalik papp. Kardan, et vaimuliku erakondlik kuuluvus ja selle poliitika propageerimine kohalikus elus võiks siiski mõnele koguduseliikmele komistuseks saada. Usun siiralt, et ka kõige ustavamad koguduseliikmed ei ole kunagi mu jutlustest saanud välja lugeda eelistust mõne poliitilise erakonna suhtes. Igatsen ka ise pühapäevi, et mind igal päeval ümbritseva poliitilise elu keskelt välja astuda ega soovi neid teemasid pühapäeval kaasa võtta.

Anti Toplaan
Isamaa
Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa

1. Pean väga oluliseks kiriku ja riigi ning koguduste ja kohaliku omavalitsuse koostööd. Vaimulikuna ei pea ma õigeks konkreetsesse erakonda kuulumist, mis ei välista kodanikuna võimalust valida vabalt maailmavaadet. Mind on valitud kohaliku omavalitsuse volikokku alates 1999. aastast. Erinevates linnavolikogu koosseisudes olen esindanud Kristlikku Rahvaparteid (hilisema nimega kristlikke demokraate). Pärast nimetatud erakonna liitumist IRLiga olen kuulunud volikogu IRLi fraktsiooni. Omavalitsusreformi järel on mind valitud Saaremaa volikokku valimisliidu Saarlane liikmena. Erakond Isamaa esindab enim kristlik-demokraatlikku maailmavaadet.
Valimisdebattides osalemine annab võimaluse tõstatada ja selgitada Eesti Kirikute Nõukogu poolt heaks kiidetud seisukohti ja arusaamu ühiskondliku elu paremaks korraldamiseks.
2. Osalemine kohalikus poliitilises elus ja kandideerimine riigikokku ei kajastu otseselt vaimuliku töö erinevates ülesannetes. Vaimuliku kutses ei saa eelistada ühte või teist poliitilist liikumist või erakonda. Püüan alati säilitada tasakaalu vaimuliku kutse ja kohalikus poliitilises elus osalemise vahel. Seda on lihtne teha juhul, kui sa ei esinda ühiskonnas ennast ja oma vaateid, vaid ennekõike Kristust ja tema kiriku põhimõtteid.

Avo Üprus
Isamaa
Tallinna Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine

1. Seisus kohustab. Olen osalenud nii Eesti Kristliku Liidu kui ERSP ja Res Publica asutamises kuldsetel kaheksakümnendatel ning Eesti Kongressi kõikidel istungitel. Suurem osa kaasvõitlejaid nendest aegadest on Isamaas. Seda nimetatakse truuduseks.
2. Igal valikul on tagajärjed. Nendega tuleb toime tulla.

Peeter Krall
EKRE
Harju- ja Raplamaa

Poliitika on meie pärisosa, kuni elame maises ilmas ja kui ka meie ei peaks tegelema poliitikaga, tegeleb poliitika meiega sellest hoolimata. Kui Jeesus läks einestama koos variseride ja patustega, siis tekitas ka see toona mõningaid pingeid, niisiis – ei midagi uut siin päikese all.
Kandideerin, kuna erakond mind seda tegema kutsus, arvestades minu võimeid, kogemusi ja vaimulikku ametit. Pean EKREt ainsaks erakonnaks, mis tegelikkuses kaitseb kristlikke väärtusi. Koguduste liikmed teavad nii minu isiklikke arusaamu kui ka minu erakondlikku kuuluvust ja siiani ei ole sellest probleeme tekkinud, pigem vastupidi, see on tõesti neis positiivset huvi äratanud. Soovin poliitikas osaledes erakonda toetada, et ka seeläbi anda oma isiklik panus Eestimaa jätkusuutlikkuseks kristliku Maarjamaana.

Meelis Malk
EKRE
Pärnumaa

1. Tahan seista kristlike väärtuste eest Eestis. Nii Eesti kui Euroopa peab säilitama oma kultuuri ja kombed ning neid mitte häbenema. Soovin muuta haldusreformi tekitatud ebavõrdsust kogu Eestis.
2. Minu kandideerimine ei ole kuidagi mõjutanud ja minu hinnangul ka edaspidi ei mõjuta minu tegutsemist vaimulikuna. Kuna kandideerin paremkonservatiivse erakonna ridades ja ka vaimuliku amet on üks konservatiivsuse tunnustähti, siis pigem arvan, et see muudab inimeste arusaama selgemaks. Ja kirik on koht, kus poliitika ei ole esmatähtis. Pigem vaimsus on see, mis toob inimesi kiriku juurde. Ja poliitilised erimeelsused jäetakse ukse taha. Samuti on konstruktiivne arutelu pärast kohvilauas või kuskil mujal ainult kasuks Eesti arengule.
Ilusa ja eestimeelse Eesti eest!

Margit Lail
Eesti 200
Võru-, Valga- ja Põlvamaa

1. Miks? Sest kutsuti kandideerima. Kaalusin viimase hetkeni ja arutasin lähedaste ning sõpradega. Positiivse otsuse aluseks on eelkõige kaks seisukohta: Eesti elu korraldamine vajab muutusi ja meil on kohapeal palju võimekat inimressurssi, kelle kogemused on kasutamata.
2. Kanepi kirikus, ka mitte koguduse tööpiirkonnas ja -valdkondades ei tehta mingisugust kampaaniat. Kuulutan evangeeliumi loodetavasti kõnekamalt oma eluga kui sõnadega. Kampaania kuulub valimiste juurde, püüan selles leida oma viisi ja olen tõesti võinud mõnelgi mind puudutaval teemal kõnelda inimestega, kes kirikuga sidet ei oma. Oma nimekirjas olen kogenud positiivset huvi kiriku vastu.