Sõnaviibe sajandi tagant: Eesti Kirik 25.09.1924

/ Autor: / Rubriik: Eesti Kirik 100, Tulipunktis / Number:  /

Täna sada aastat tagasi trükivalgust näinud kirikuleht kutsub üles annetama Lydia Koidula ausamba heaks, mida plaaniti Pärnusse rajada. Veel saame teada, et Riigikogu jätkab suvepuhkuse järel tööd ning Tallinnas peeti üle-eestiline arstide konverents. Kirikuga otsesemalt seotud teemad olid mõistagi tulipunktis.

Esimeselt leheküljelt alanud jutlus jätkub ka lehe pöördel. Tallinna Jaani koguduse õpetaja Hans Kubu (1917–1940) avab kirjakohta Luuka evangeeliumist, kus üks seadusetundja esitas Jeesusele provotseeriva küsimuse, mida peaks tegema igavese elu pärimiseks.

Lehejutluses, mille pealkirjaks autor on valinud piiblitsitaadi „Mis ma pean tegema?“, toonitatakse, et küsimusega igavesest elust algab ja lõpeb ristiusk.

„Ilma selleta ei ole olemaski ristiinimest ega kristlikku elu,“ märgib pastor ja lisab, et isegi kirjatundjate südame tegi see küsimus rahutuks ning üks nende seast tuli seda Jeesuse käest küsima.

Küsimusele, mis peab kristlane tegema igavese eluni jõudmiseks, vastab vaimulik: „Minema kõik, kes meie tahame ristiinimesed olla, igapäev selle tee peale, mis viib Jeruusalemmast Jeeriku poole tänapäevalgi veel. /…/ Kui palju on sellel teel leida häda ja viletsust /…/“.

„Kujutage enestele ette suurlinna elu õhtutunnil. Uulitsad säravad, automobiilid kihutavad üksteise võidu, rahvas tõttab kas teatri või mõnda muusse lõbustuskohta õhtut mööda saatma …“ Nii algab artikkel, milles vahendatakse Türi koguduse õpetaja Paul Kuusiku äratuskõnet, mille ta pidas Põltsamaal Sisemisjoni Seltsi „arvustuskoosolekul“.

Suurlinna õhtumelu kirjelduses, milles tuleb esile meelelahutusele orienteeritud eluviisi tühisus, on pöördepunktiks trummipõrin, millega astub esile Päästearmee esindus.

Kuulutustöö missioonil olev mundris mees võtab taskust väikese raamatu ja „loeb uudishimulikkude parvele ette – kas võite arvata, mida? – Evangeeliumi!“.

Kogudustest uudiste valikus on ülevaade Lääne-Nigula täiskogu koosolekust, mis valis uue õpetaja. Kandidaatideks olid üles seatud Saaremaalt Pöide koguduse õpetaja A. Seck ja kand. A. Tammik.

Kumbki neist ei saanud põhikirjas nõutud kahte kolmandikku häälteenamust, kuid „komisjon on kand. A. Tammiku, kes rohkem hääli sai, valituks lugenud ja nõukogu tema konsistooriumile kinnitamiseks ette pannud“.

Saame edasi lugeda, et nõukogu ületas volitusi ja lubas A. Tammiku valimistele, kuigi tal ei olnud ette näidata konsistooriumi tunnistust. Veel enam, uudises märgitakse, et A. Tammik ei ole kirikuvalitsuses nõutud eksamit sooritanud ning ta ei kvalifitseeru seetõttu ka vaimuliku ametiks.

„Konsistooriumi kaudu kandideerimine võtab võimaluse korraga mitmel pool kandideerida ja annab kindlustuse, et kandidaat  konsistooriumi poolt kõlbulikuks on tunnistatud ja kinnitust leiab, kui ta valitud saab. Seda oleme juba varem  kirjutanud ja juhime siin veel selle peale koguduste tõsist tähelepanu,“ lõpeb uudislugu, mis osutab probleemile.

Liina Raudvassar