Sotsiaalmeedia on kirikule abiks

Tänapäeval võib igaüks avaldada oma mõtteid, fotosid, kuulutusi jne sel viisil, et need on kättesaadavad kõigile internetti kasutavatele inimestele kogu maailmas. Sotsiaalmeedia kaudu levib informatsioon sageli väga kiiresti ja jõuab paremini just nende inimesteni, kellele see on mõeldud.

Üheks tuntumaks sotsiaalmeedia teenuseks on Facebook, mida kasutab maailmas miljard inimest. Facebooki abil hoitakse ühendust oma tuttavatega, vahendatakse igapäevaelus kogetut, jagatakse meelelahutuslikke videoid jne. Firmad reklaamivad seal tooteid ja kõiksugused organisatsioonid propageerivad oma vaateid. Ent Facebook on ka heaks vahendiks päevauudistest ülevaate saamiseks ja ühiskondliku debati pidamiseks.
Assessor Tauno Toompuu sõnul avab sotsiaalmeedia kirikulegi uusi võimalusi misjonitööks. EELK ametlikul Facebooki lehel (www.facebook.com/EestiKirik) avaldatakse näiteks infot kirikus toimuva kohta ning kristlikku sõnumit edastavaid pühapäevaseid mõtisklusi. «Loodame, et see madaldab kiriku lävepakku inimestele, kes kirikuelust eemal seisavad,» kinnitab assessor.
Eraldi Facebooki leht on ka peapiiskop Urmas Viilmal. Sellelt võib leida ülevaate tema tegemistest ning seisukohavõtte aktuaalsetel teemadel. Peapiiskopi lehel on püsilugejaid muide tunduvalt rohkem kui EELK omal. «Tänapäeva inimese jaoks on küllap oluline, et peapiiskop ei esine üksnes institutsioonina, vaid ka inimesena, kellega on võimalik samastuda, nõustuda või vaielda,» selgitab Toompuu.
Igal heal asjal on muidugi varjukülg. Sotsiaalmeedia võimalustest lõikavad kasu ka äärmuslased ja halbade kavatsustega inimesed. Samuti võivad ametiisikute hoolimatud väljaütlemised isiklikul Facebooki lehel kaasa tuua suuri pahandusi – meenutagem kasvõi Jürgen Ligi tagasiastumist rahandusministri ametist või hiljutist Kaitseliidu ümber puhkenud skandaali.
Probleeme paistab olevat ka kinnise Facebooki grupiga «EELK sõbrad», mille liikmed on korduvalt pahameelt avaldanud seal ilmuvate äärmuslike ja taktitute väljaütlemiste pärast. «Vahel küll teeb murelikuks mõnede aktiivsemate grupi liikmete sõnakasutus ja suhtluskultuur. Tihti ei võeta aega oma väidete põhjendamiseks ega peeta kinni elementaarsetest väitlusreeglitest, näiteks et ei minda isiklikuks,» möönab assessor Toompuu.
Kuid ta rõhutab, et see grupp on isetekkeline ega esinda EELK ametlikke seisukohti. Seetõttu ei pea kirik vajalikuks ka seal toimuvatesse sõnelustesse sekkuda, ehkki mõnel äärmuslikul juhul on seda siiski tehtud.
Üldiselt võib Facebooki kasutamist siiski soojalt soovitada kõigile, kes igatsevad usukaaslastega tõhusamalt ühendust pidada ja kirikuelus toimuvaga kursis olla. Seda enam, et sotsiaalmeedia muutub ka EELK elus järjest olulisemaks.
Näiteks võib EELK Facebooki-lehe administraatori Toomas Nigola sõnul loota, et tulevikus saab sealt rohkem infot ka kogudustes toimuvast. Ja muidugi on ka ajalehel Eesti Kirik oma Facebooki-leht, kus lugejad saavad arvamust avaldada meie lehes ilmunud lugude kohta.
Rain Soosaar