Spiiker Lauri Hussar: Eesti on suurem kui meie pindala ja rahvaarv
/ Autor: Liina Raudvassar / Rubriik: Elu ja Inimesed, Portreelood / Number: 07. mai 2025 Nr 18 digileht /
Kolmandat korda riigikogu esimeheks valitud Lauri Hussar külastas Eesti Kiriku toimetust nädalal, mil usuteema ületas ka peavoolumeedias uudiskünnise seoses riigikogu poolt 9. aprillil heaks kiidetud kirikute ja koguduste seaduse muutmise seadusega.
Spiiker rääkis oma tööst riigikogus ja Eesti esindamisest välismaal. Samuti tutvustas isiklikke vaateid ning sõnastas sõnumi Eesti Kiriku lugejatele.
Tartu Ülikooli usuteaduskonnast saadud teoloogilise kõrgharidusega pikalt meediamaastikul töötanud Hussar märkis kirikulehele antud usutluses, et usualane haridus pigem toetab teda tänases ametis ning aitab mõnigi kord ridade vahelt juurmõtteni jõuda.
Usuteema võetakse tema sõnul üles ikka siis, olgu Eestis või maailmas, kui jutt liigub identiteedi ja kultuuri sügavustesse.
Religioosne kirjaoskus võiks kuuluda koolist iseseisvasse ellu astuja baasteadmiste hulka, on Hussar kindel ja lisab, et see aitaks oluliselt kaasa tänases infoühiskonnas hakkama saamisele.
Mis mõjutas riigikogulasi võtma vastu „Kirikute ja koguduste seaduse muutmise seadust“? Palun avage tausta.
Lauri Hussar: See oli pikka aega kaalutud otsus. Teemal räägiti juba rohkem kui aasta tagasi. Oli selge, et Venemaa täiemahuline sõda Ukrainas muudab maailma ja kindlasti ei jäta puutumata ka õigeusu kirikut, kuna Ukraina puhul on tegemist valdavalt õigeusu piirkonnaga.
Ka Ukrainas toimusid arutelud Moskva Patriarhaadi Õigeusu Kiriku kohalolu teemal. Arvan, et kõige rohkem sellesse diskussiooni valas õli tulle Moskva kirik ise eesotsas patriarhiga. See, mida patriarh Kirill on öelnud sõja õigustuseks, nimetades seda lausa pühaks sõjaks, kus vene poolel langenutele on avatud otsetee paradiisi, veenab, et see kirik ja Kreml töötavad koos.
On pakutud, et vene õigeusu puhul on tegemist lausa sama struktuuriga, mis toimetab selgelt Russki mir'i elluviimise nimel.
Just need eelnimetatud tähelepanekud sillutasid riigikogulasi seda otsust vastu võtma. On selge, et kaitsemeetmeid on vaja selleks, et hübriidrünnakud ei õnnestuks ja inimeste hoiakute mõjutamine läbi kirikutegelaste ei osutuks võimalikuks.
Usklikel on jätkuvalt õigus käia jumalateenistustel, palvetada, viia läbi usulisi riitusi.
Olen öelnud, et Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku (Täna Eesti Kristlik Õigeusu Kirik – L. R.) registreerimine 2002. aastal Eestis oli viga. Kui seda viga ei oleks tehtud, polnuks me täna selle küsimuse ees. Täna näeme selgelt, et toona kompromissina astutud samm ei õigusta ennast ja Vene eriteenistusega seotud kirik ohustab Eestit. Kristlik kirik on ellu kutsutud millekski muuks kui kellegi poliitiliste ambitsioonide elluviimiseks.
Riigikogu vastav otsus on pälvinud laia kõlapinda ja mitu väljaannet võtavad sündmuse avamiseks tsiteerida Piiblit. Markuse evangeeliumi, kus Jeesus ütleb, et andke keisrile tagasi keisrile kuuluv ja Jumalale Jumalale kuuluv. Kuidas kummutada väidet, et selle otsusega toimus riive usuvabadusele?
Antud juhul me ei ole kellegi usuvabadust piiranud. Usklikel on jätkuvalt õigus käia jumalateenistustel, palvetada, viia läbi usulisi riitusi.
Küsimus on ühe usulise struktuuri alluvusvahekorras. Räägime sellest, et Eestis langetatud otsused ei peaks olema sellised, mida kinnitatakse Moskvas.
