Suure-Jaani vaimulik laulupäev tõi kokku üle 400 laulja

22. juunil toimus Suure-Jaani muusikafestivali raames teist aastat vaimulik laulupäev. Kohale oli tulnud üle 400 koorilaulja, et üheskoos Jumalat ülistada.

Esimesed muusikalised üllatused said reporterile osaks juba hommikusel jumalateenistusel Suure-Jaani Johannese kirikus, kus teenisid peapiiskop Andres Põder ja õpetaja Kristi Sääsk. Peale meisterlikult mänginud organisti Merike Saaremetsa olid jumalateenistusel teenimas Kose kiriku ja Rapla pasunakoor. Kaunis kirik oli täis lauljaid, kes oma häältel kõlada lasksid ning selle teenistuse eriti meeldejäävaks tegid.

Külm sundis tuppa
Kuigi päeva jooksul kostis Suure-Jaani laululavalt erinevate häälerühmade proove, muutus ilm siiski pärastlõunal orkestripillide jaoks liialt külmaks ja vihmaseks ning tekkis isegi oht, et laulupäev jääb ära. «Korraks oli olukord üsna pingeline, kuid kiire ja konstruktiivse koostöö tulemusena sai kogu üritus pooleteise tunniga Suure-Jaani gümnaasiumi suurde saali ümber tõstetud. Tõeline ime, et kõik nii kiiresti ja efektiivselt toimis,» sõnas Suure-Jaani muusikafestivali kunstiline juht Andres Uibo.
Ka korraldaja Tuuliki Jürjo arvates näitas toimunud vahejuhtum, et korralduslik töö osapoolte vahel oli hea. Ta lisas veel: «Suure-Jaani vallaga on tõesti hea koostööd teha.» Uibo sõnul oli see, et suurde saali (kus varem ERSO on kontserti andnud) koliti, hea peale pillide ka muusikutele ning heli läks sellest ainult paremaks.
Vaimulik laulupäev oli pühendatud Hugo Lepnurmele, kelle teosed «Ülistus» ja «Armastus» ühendkoorid esitasid. Ürituse patroonideks olid EELK peapiiskop Andres Põder ja riigikogu aseesimees Laine Randjärv, kes dirigeeris ka kontserdi avapala Beethoveni «Kõik taevad laulvad». Erilise üllatuse ja aukülalisena oli laulupäeva vaatama tulnud Kanadas elav 98aastane helilooja Roman Toi, kelle teos «Laota armutiivad» ka ühendkooride esituses kuuldavale tuli. Toi oli esitusest väga liigutatud.

Kiidusõnad kooridele
Esinejate seas oli 28 koori üheksast praostkonnast ja 2 koori Soomest. Samuti astusid pasunakooride koosseisus üles Kose kiriku ja Rapla pasunakoor. Lauljaid toetasid instrumentaalselt ka Klaaspärlimäng Sinfonietta, orelil Kristel Aer ning kitarril Heiki Mätlik. Koore ja orkestrit juhtisid 18 dirigenti.
Tuuliki Jürjo sõnul said koorid suurepäraselt hakkama, eriti arvestades seda, et paljud neist omandasid vaimulikule laulupäevale lisaks ka XXVI üldlaulupeo repertuaari. Ka Andres Uibo sõnul oli kontsert erakordne. Ta lisas uhkusega, et lõpulugu, milleks oli G. F. Händeli «Halleluuja», pole Eestis kunagi nii võimsalt esitatud.
Teiste kavas olnud lugude seas oli nii rahvaviise kui keerulisemaid kooripalu. Näiteks tulid esitusele Andres Uibo «Ave Maria», Mart Jaansoni «Tuul», Rein Kalmuse «Issand on Siionis suur», Lea Gabrali «Kõik me oleme kellegi tütred», Juhan Aaviku «Hoia, Jumal, Eestit» ja palju teised armastatud palad.
Vaimuliku laulupeo algataja Andres Uibo oli kaks aastat tagasi, tähistades 1982. aastani Suure-Jaanis korraldatud vaimuliku laulupäeva 30. aastapäeva, käinud välja mõtte muusikafestivali raames vaimulik laulupidu korraldada. Küsimuse peale, kas millalgi on oodata ka järgmist laulupäeva, on nii Uibo kui Jürjo optimistlikud.Jürjo sõnul võiks see aset leida kolme aasta pärast, siis saaks sellega koos ka reformatsiooni 500. aastapäeva tähistada.
Diana Tomingas