Tagasivaade toomkooli esmamainimise 700. aastapäevale

Mullu möödus 700 aastat Tallinna Toomkooli esmamainimisest: 3. jaanuaril 1319 lubas Taani kuningas Erik VI Menved toomkapiitlile koolipidamise ainuõiguse Tallinnas. Seega on tegu Eesti vanima tegutseva kooliga.

2011. aastal taasavatud toomkoolis õpib praegu 234 õpilast. Lisaks sellele, et igal aastal võetakse õpilasi esimesse klassi, saavad kooliperega sobivusel liituda ka õpilased, kes soovivad tulla vanematesse klassidesse. Üheksa aastaga on pedagoogiline ja tugipersonal kasvanud 40-liikmeliseks. Tegutsetakse kahes majas: nooremad õpilased Apteegi tänavas ja vanemad Rüütli tänava koolimajas.
Vaatasime koos kooli direktori Egle Viilmaga tagasi sündmusterohkele juubeliaastale.

Milliseid sündmusi juubeliaastast tooksid kõige enam esile?
Egle Viilma: 2018. aasta kevadel kogunes kooli juubelitoimkond oma ideede ja unistustega. Nüüd, kui juubeliaasta läbi, võime tõdeda, et isegi kui mõni esialgne plaan jäi teostamata, siis väga palju ilusat ja märkimisväärset sai korda saadetud. Mitmed neist on n-ö käega katsutavad, paljudest sündmustest jäävad aga maha ilusad mälestused ja emotsioonid, mida aitavad meenutada foto- või filmijäädvustused.
Paarikümnest sündmusest tõstan esmalt esile nelja trükise ilmumise. Tõlkisime toomkooli vilistlase Erik Thomsoni saksakeelse raamatu „Tallinna Toomkooli ajalugu 1319–1939“. Thomsonil oli väga hea sulg ja lisaks täitus juubeliaastal 80 aastat kooli viimasest sulgemisest.
Teine raamat, „Kaheksanda sajandi lävepakul. Tallinna toomkool 1319–2019“ (fotol), on unikaalne, sest on esmakordselt Eesti autorite poolt eesti keeles ilmunud terviklik raamat, hõlmates kogu kooli ajalugu. Autorid on oma ala professionaalid ja koostaja Priit Rohtmets tegi suurepärast koostööd kooliga.
Armas ja väärikas sai ka meie kooli esimene almanahh „Toomhelmed“, millesse on lükitud väiksemad ja suuremad palvehelmed jutukeste, luuletuste või piltide näol. See on õpetajate ja õpilaste kätetöö ja ülevaade, millega koolis igapäevaselt tegeleme.
Oleme uhked ka koostöös Eesti Postiga ilmunud margiploki (fotol) ja esimese päeva ümbriku üle. Kindlasti on need trükised suureks abiks järgmistele põlvkondadele, kes tulevikus uusi suuri juubeleid pidama hakkavad või toomkooli ajalugu uurida soovivad.
Lisaks olid ajaloo- ja hariduskonverents, vilistlaspäevad, Eduard Ahrensi keelekonverents, ülekooliline viktoriin, juubeliaasta legopäev ja muud erilised sündmused põimitud meie igapäevategemistesse.

Kuidas olulise aastapäeva tähistamine koolile on mõjunud?
Taolised ettevõtmised liidavad kooliperet: nii õpetajaid, õpilasi kui lastevanemaid. Tänu juubelile võis mõni inimene kuulda ka esimest korda toomkoolist, mis omakorda on hea.
Olen ääretult tänulik juubelitoimkonna liikmetele, lastevanematele ja õpilastele, kes oma panuse õnnestumisse andsid. Ka koostööpartneritele, kes iga päev meie kooliga kokku ei puutu, aga leidsid, et Eesti vanima kooli juubelit tuleb tähistada pisut suuremalt, väärikamalt ja laiemale ringkonnale teadvustavamalt.
Nii juubeliaastat planeerides kui ka kokkuvõtteid tehes tundsime, et ei aja ainult oma kooli asja. Seni mainimata suurepärane näitus Tallinna Linnamuuseumis „Tallinna Toomkool – Eesti hariduse nurgakivi“ annab ülevaate, kuidas on kooliharidus kujunenud ja arenenud kogu Maarja­maal. Näitus jääb avatuks selle aasta sügiseni.

Mis on hetkel toomkoolis teoksil lisaks tavapärasele õppetegevusele ja millised on tulevikuplaanid?
Kevadel lõpetab põhikooli esimene lend. On olnud põnev, aga ka ääretult raske aeg. Oleme kogu aeg kooli ehitanud, nii füüsiliselt kui ka sisuliselt. Nüüd on paras vaadata tagasi, vajadusel lihvida, korrigeerida, aga kindlasti ka säilitada ja tulevikku sihte seada.
Taasavatud toomkool on olnud suur ime ja paljude unistuste järkjärguline teostumine. Mõni on ehk pettunud, aga väga paljud jätkuvalt innustunud, motiveeritud ja tänulikud.
Soovime, et ühel päeval oleks toomkool majanduslikult nii tugev, et saaksime päris oma koolimaja, et ei peaks laenudest elama. Siis ehk täitub ka järgmine soov – kasvada gümnaasiumiks. Issanda viinamäel ei juhtu asjad üleöö, seepärast oleme kannatlikud ja harime praegust põldu täie pühendumusega.
Kätlin Liimets

Pildigalerii: