Tähelepanu on Pärnu Eliisabeti kirikul

Tänavune jõuluõhtu teleülekanne tuleb Pärnust, kus juba mitu aastat remonditakse Eliisabeti kirikut (fotol). Jumalateenistus algab kell 16.

Traditsiooniliselt teenib pühal jõuluõhtul eesti rahvast luteri kiriku peapiiskop. Nii on 2015. aastast peapiiskopi ametis oleva Urmas Viilma üks kohustusi teenida jõulukirikus, olgu siis Võru- või Tartumaal või hoopiski Pärnus nagu tänavu. Ütleksin, et nii teenib ta kogu Eesti rahvast, sest paljud kasutavad võimalust vaadata teleülekannet. Küllaga on neidki, kes lisaks kodukirikus toimuvale teenistusele suunavad pilgu ja mõtte ka teleri kaudu vahendatavale jumalasõnale. Kui mitte otsepildis, siis tänu tänapäevasele tehnikale saab teenistust ka hiljem vaadata.

Peapiiskopi kõrval jagab Pärnus jumalasõna kohalik õpetaja – viimased viis aastat kogudust teeninud Tõnu Taremaa, kes preestriordinatsioonini jõudis märtsis 2007. Et jõuluteenistusel kõlaks ikka kohane ja kaunis muusika, selle eest hoolitsevad Pärnu kammerkoor ja käsikellade ansambel.

Jõuluootusest kantud

Võtnud ühendust koguduse juhatuse esimehe Andres Riivitsaga, saan vastuse hoopis Aafrikast ereda päikese alt. Ta kirjutab: „Oleme väga rõõmsad ja tänulikud, et Pärnu Eliisabeti kogudus on osutunud valituks jõulujumalateenistuse ülekandmisel televisiooni kaudu. Loodan, et tänu ülekandele saavad osa ka need, kes ei saa või kellel pole võimalik sel päeval jõulujumalateenistusele tulla. Soovin kõigile ilusat jõuluootust.“

Mõtte pidada jumalateenistus Pärnus käis õpetaja Taremaa sõnul välja Janek Mäggi Kirikufondist. Kirikuleheski on korduvalt ilmunud reklaam, millega pühakoja remondiks raha kogutakse. Jõulujumalateenistusega tõmmataksegi tähelepanu kirikule, mille ettevalmistustöid remondiks hakati tegema mitme aasta eest. Karniisikivide tükke pudenes aastal 2016 ja inimeste kaitseks tõmmati igaks juhuks võrk ette, kuigi katust oli eelnevalt püütud remontida. 

Lootus järgmisel aastal

Õpetaja Tõnu Taremaa kiidab ehitusmehi korraliku töö eest. Ta on lootusrikas, et tänu muinsuskaitseameti toetusele 2018. aastal alanud töö ükskord lõpeb. Järgmise aasta jooksul loodetakse ühele poole saada katuse remondiga, sest peaosa katus on põhimõtteliselt valmis. Torni remont alles algas sellel aastal. Järge jäävad ootama kiriku seinad, avatäited ja sisetööd. „Tööd on palju olnud, vahetada tuli pehkinud müürilatid, panna uus laudis, paigaldada uued katusekivid ja teha muudki,“ selgitab Taremaa.

Kõik see pole muidugi odav olnud. Selle aasta veebruaris andis muinsuskaitseamet teada, et reservfondi kaudu toetatakse Pärnu kiriku katuse restaureerimist 200 000 euroga. Appi on tulnud linn ja koguduselgi tuleb tasuda omaosalus.

Tähtis on see, et kogudus ei ole jäänud üksi. Kirik on linnarahvale oluline ja kui möödunud nädalal õpetajale helistasin, oli ta just kahele klassile kirikut tutvustanud. Kirikuga on lähemat tutvust teinud ka telemehed, et teleülekandeks vajalikud plaanid ja aparatuuri asukohad kindlaks määrata.

Pärnu abilinnapea linnapea ülesannetes Silver Smeljanski ütleb, et „jõulude algpõhjus, Kristuse sünd, on seotud rahu ja rõõmuga. Väga suur rõõm, et selle aasta jõulujumalateenistus just Pärnu Eliisabeti kirikus toimub ja et rahusõnum, mis tänast maailma vaadates eriti oluline on, Pärnust kõigi inimeste kodudesse jõuab. Eliisabeti kirik on kindlasti üks neist sümbolitest, ilma milleta ei kujutaks Pärnu linna siluetti ettegi, ning kogudust tuleb tunnustada järjepidevuse eest kiriku remontimisel“. 

Ajaloost niipalju, et keisrinna Jelizaveta (Peeter I tütar) külastas aastal 1741 Pärnut ja käskis eraldada riigikassast 8000 rubla kiriku ehitamiseks Pärnusse. Nurgakivi sai kirik 1744 ja 11. septembril 1747 võttis raad ehituse vastu, kuigi pühitsemine jäi aastasse 1750. Keisrinna sai valminud pühakoda ka näha, kui 1764 veel kord Pärnus käis.

Rita Puidet