Taizé vennaskonna prior Alois esmakordselt Eestis

Taizé kloostri eestseisja vend Alois koos kolme vennaga osales 5. mail maapealse usalduse palverännaku raames palvusel Tallinnas.

Rootsi-Mihkli kirikusse oli sel õhtul palvuselisi kogunenud ligi nelisada. Tuldi paljudest Eestimaa nurkadest: Viljandist ja Hiiumaalt, Pärnust ja Räpinast, Tartust-Tallinnast rääkimata. Vanuse poolest olid esindatud kõik generatsioonid sülelastest väärikate vanadeni.
Kuna enamik osalejaid oli varem käinud palverännakul Taizés või aastavahetuse kokkutulekul mõnes Euroopa suurlinnas, siis kõlasid eestikeelsed Taizé laulud koguduse suus ühtlaselt ja võimsalt. Samas moodustas selleõhtuse koguduse vaid killuke neist kümneist tuhandeist Eesti palverändureist, kes viimase 20 aasta jooksul teekonna kloostrisse ette on võtnud. Võib öelda, et lähiajaloos on Taizé olnud kõige külastatavam palverännakute sihtpunkt eestimaalaste seas.
Taizé prior tervitas kohalviibijaid jutluse algul sõnadega: «Teiega koos siin täna õhtul palvetada on suur rõõm. Me poleks saanud 1.–3. maini läbi viia Ida-Euroopa noorte regionaalset kokkutulekut Vilniuses, tulemata maapealse usalduse palverännaku ühe etapina Tallinnasse. Vaatamata suurele vahemaale leiavad Eesti noored tee Taizésse. Seepärast oleme tänulikud, et saame teid omakorda külastada.»
Taizé prior palvetas Kristuse ristiikooni ümber koos peapiiskop Andres Põderi, roomakatoliku kiriku esindaja isa Igor Gavrilchiki, EAÕKi esindaja preester Mattias Palli ja väikeste lastega. Kristuse ülestõusmise valguse märgiks süütas vend Alois erinevate kirikute esindajate küünlad.
Taizé vennad on olulisel määral aidanud lepitada erinevaid uskkondi ning rakendanud ellu kristlikku ühtsust, mille poole püüdleb oikumeeniline liikumine. Taizé põhimõtet, et ettevalmistus universaalseks lepituseks algab kohalikult tasandilt – lepitus algab kodust -, on peetud nende tähtsaimaks panuseks oikumeenilisse liikumisse.
Peapiiskop Andres Põder nimetas 1970ndatel salaja Eestisse toodud Taizé laule ja vaimsust aknaks umbsetest oludest avaramasse maailma ning nentis, et Taizé põhimõtted on leidnud meie kirikuelus oma koha.
Ainukese grupijuhina nii kokkutulekule Vilniusesse kui palvusele Tallinnasse inimesi viinud praost Urmas Nagel arvas, et me ei pruugi veel tajuda, et osaleme olulises protsessis, mida kujundab Taizé vaimsus, ega mõista, et see pole ainult palvetehnikate või ilusate laulude jagamine, vaid mingisugune osa võib-olla tuleviku lepitatud kristlusest ja kirikust, mida me praegu ei tunne.
Mai esimestel päevadel leidis Vilniuses aset esmakordne Ida-Euroopa noorte Taizé kokkutulek, kus osales umbes 5000 kristlast Lätist, Leedust, Valgevenest, Poolast, Ukrainast, Venemaalt ja Lääne-Euroopa riikidest, sh 32 inimest Eestist.

Kristel Põder