Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Tänati vabatahtlikke

/ Autor: / Rubriik: Uudis / Number:  /

Valga praost Vallo Ehasalu kuulab Henn Kääriku huvitavat ettekannet luterlikust tööeetikast. Töötagem südamega ja hästi, oli Lutheri üleskutse.
Tiit Kuusemaa

Esmaspäeval pärast naistepäeva peeti Nõos Valga praostkonna sinod.

Jumalateenistusel kirikus teenisid praostkonna vaimulikud, jutlustas peapiiskop Urmas Viil­ma. Johannese evangeeliumi 8. peatükki aluseks võttes kinnitas ta, et ka tänapäeval ajab inimesi tülli maitseküsimus. Ehk kuigi kirik on muutumises, lähtuvad muutused maitsest, sest vundament on jätkuvalt seesama.

Teha häid tegusid
Koosolekule koguneti moodsasse Nõo reaalgümnaasiumi auditooriumisse, kus tervitas vallavanem Rain Sangernebo ja õnnitleti doktoriväitekirja kaitsnud kohalikku koguduseõpetajat Mart Jaansonit.
Kuulati emeriitdotsent Henn Kääriku loengut luterlikust tööeetikast. Praost Vallo Ehasalu tutvustas esinejat kui parimat kalvinismi tundjat. Ettekandja kinnitas, et luterlik tööeetika on meie mällu ladestunud, olulisimalt perekonda, omades praegugi suurt mõju. Teadlane pakkus, et väidet «luterliku tööeetikata ei püsinuks meie rahvas» tuleks uurida.

Ladusalt
Revisjonikomisjoni esimees Edgar Umbleja tunnustas praosti, et majapidamist on korralikult juhitud, ja sinod kinnitas eelmise aasta aruande. Küsimusi tekitas selle aasta eelarve, kuna kulu ületas tulu. Otsustati praostkonnakassa maksu tõsta 65 sendilt ühele eurole ja praostile tehti ülesandeks eelarve tasakaalustada, misjärel see vastu võeti.
Et üks sinod hirmtõsine ei pea olema, tegi Vallo Ehasalu Elva kogudusest kõneldes nalja, et ta on endaga rahulolematu, kuna pastoraadi ehitusega on sedavõrd hästi, et ta jälle raamatuid loeb ja üliõpilaste kirjadele vastab. «Oli hea, rahulik aasta,» kinnitas ta. Hargla kogudusest kõneldes kiitis praost pühapäevakooli Taheva sanatooriumis.
Diakon Enno Tanilas märkis, et Karulasse on jäänud veel põhikool ja kirik – taristu on sisuliselt kadunud. Koguduseliikmete arv on kasvanud. Õpetaja Ivo Pill täheldas, et Laatre kogudus on väike, aga pühakoda tähendab inimestele palju. Kogudusest on esile kerkinud kaks jutlustajakandidaati, lapitakse kiriku torni ja tehakse akendele kapitaalremonti.
Oma teisest teenitavast kogudusest Sangastest jättis õpetaja Pill rääkimata, olles ärritunud praostkonnas tekkinud vaimulikevahelisest tülist matusetalituse korraldamise pärast. Aruandest leiab siiski, et koos Norra sõpradega on tehtud leeri- ja noortetööd ning Soome sõprade abil vaeseid aidatud.
Nõo kohta tõdes õpetaja Jaanson, et koguduse majanduslik seis ei ole hea, ent tegutseb viis kuulutuspunkti, kolm muusikakollektiivi, on kolm organisti ja töös 25 vabatahtlikku.
Riigikaitseõpetajana töötav diakon Marko Tiirmaa, lapiline moonderiietus seljas, kandis ehtsõjaväelaslikult ette, et Otepää kogudus on riigile ja kirikule kõik vajaliku teinud-tasunud. Kurvastav oli, et liikmeannetus on vähenenud, tööd tehakse vabatahtlikult.
Erandlikult märkis ebatavalist aastat Tiit Kuusemaa Puhjast: kuigi oreli remonti alustati tühja rahakotiga, lõpetati see plaanitust varem. Karijärve keelpilliorkestriga käidi Rootsis esinemas ja anti välja CD. «Need on luksprojektid,» oli põhjust uhke olla. Ka on kogudus moodustanud MTÜ Sambia Sõbrad, millega kogutakse toetust Sambia lastele. «Jumal on üliohtralt õnnistanud,» oli vaimulik õnnelik.
Kurb seis on Rannuga, kus inimesi ei ole, jumalateenistused jäävad ära. Pärast õpetaja Maarja Soku lahkumist püüab elu üleval hoida vikaarõpetaja Diina Tuulik. Lea Kärson Rõngust tuli aga rõõmsama sõnumiga, liikmesannetajate arv on tõusnud, töötegijaid on juurde tulnud, tegutseb noorterühm ja töötab pühapäevakool, mida aitavad vedada Silja ja Argo Keeris. Taas toimuvad piiblitunnid ja õpetaja sõnul tahavad inimesed palves olla.

Sõjakalt
Jätkuvalt tekitab muret Valga koguduse teenimine. Septembrini pidas koguduses teenistusi diakon Kaido Metsoja, kes on kogudusest lahkunud, aga sinodil kokkuvõtte tegi. Positiivsena tõi ta esile torni remondi, jumalateenistustel osalejate arvu kasvu, negatiivsena aga seda, et ta ei saa olla hingehoidja – matusetalitusi korraldab tema ametivend. «See hakkas hävitama minu elu,» sõnas diakon.
Kära tõustes palus peapiiskop vaidlusalune teema lõpetada ja lubas tüli lahendamiseks osapooled sobivamal ajal ära kuulata. Seejärel lahkus süüdistaja diakon sinodilt.
Peapiiskop Viilma tunnustas, et aruannetes on vaimulikud nimetanud koguduse rikkusena inimesi, vabatahtlikke abilisi. Ta tõdes, et vaimulikud töötavad mitmel ametikohal, aga praostkonnast on konsistooriumiga sõlminud teenistuskohustuste lepingu, mis kergitab madalat palka, ainult Sangaste kogudus.
Ka tõi peapiiskop välja märgi, et inimeste suhtumine kirikusse on positiivne ja vaimulikel on kõrge renomee. Huvitav on asjaolu, et jumalateenistustel osalejate arv suureneb, kuigi meedia püüab jätta vastupidist muljet. Oma väljakutseks nimetas ta visitatsioonide taastamist, et julgustada kaaskristlasi ja olla kursis koguduste eluga.
Rita Puidet