Tartu botaanikaaias taevamannat uurimas
/ Autor: Kätlin Liimets / Rubriik: Elu ja Inimesed / Number: 29. aprill 2015 Nr 19 /
Tartu botaanikaaias on aastate jooksul kujunenud traditsiooniks, et igal kevadel korraldatakse temaatiline kevadnäitus. Sel korral valiti teemaks piiblitaimed.
Piiblis on mainitud üle 300 erineva taime, kõige enam esineb viinapuud. Kui viimase puhul pole kahtlust, millise botaanilise liigiga tegemist, siis paljude piiblilugude taimtegelaste kohta võib üksnes oletusi teha ja veenvaid tõestusi pole. Valdkond huvitab teolooge, kultuurantropolooge, etnobotaanikuid ja küllap uudishimulikke piiblilugejaidki.
Haaravaid muutusi on toimunud taimeliikidega läbi tõlgete. Näiteks 1968. a piiblitõlkes võime lugeda: «Ta magab lootospõõsaste all …» (Ii 40:21a). Lootos on aga teatavasti vees kasvav taim, mille all on üsna keeruline magada. Usuteaduskonna Vana Testamendi ja semitistika dotsent Urmas Nõmmik on 2013. aastal tõlkinud teksti järgmiselt: «Türnpuude alla heidab ta puhkama …», mis on hoopis tõenäolisem kui esimene variant.
Maalidel võib näha Eedeni aias Eevat Aadamale õuna pakkumas. Õunapuu küll kasvab piirkonnas, aga tõenäolisemaks kandidaadiks hea ja kurja tundmise puu kuulsusrikkale kohale peetakse granaadipuud, ka viigipuud. Seega on keelatud viljaks pigem granaatõun või viigimari. Eedeni aias on nimetatud ka elupuud, kuid tegemist pole meie kliimas kasvava sama nime kandva taimega, mida selles piirkonnas ei esine. Mis puust kõneldakse, pole teada.
Põlevaks põõsaks on Teises Moosese raamatus nimetatud kibuvitsa. Tihti peetakse selleks ka valget moosesepõõsast, kuna tema lehtedest ja õitest eraldub eeterlikke aure, mis palava ilmaga võivad süttida. Kumbki eelmainituist ei kasva Siinai poolsaarel. Kui ime kõrvale jätta ja ikkagi otsida botaanilist vastet põlevale põõsale, siis on pakutud akaatsiat, millel parasiidina elutseb üks liik erkpunaste õitega võõrikuid.
Ainele, mis oli valge nagu koriandriseeme ja maitses kui mesikook, panid iisraellased nimeks manna. Teadlased on teemat rohkelt uurinud ja püüdnud leida piibliimele teaduslikku seletust: piirkonnas kasvavad puud nagu õissaar ja mannatamarisk, nende küljest pudenenud õietolm ja vaik muutsid söödavaks kariksambliku tükikesed ja need kandusid kõrbetuule käes laiali.
Meie piiblitõlkes on Jeesuse okaskroon tehtud kibuvitsast, mida aga piirkonnas ei kasva. On pakutud ka levinud toataime säravat piimalille. See ei ole aga võimalik, sest looduses kasvab viimane Madagaskaril. Astelde ja ogadega taimi on Palestiina piirkonnas ohtralt, ent botaanikud pakuvad, et okaskroon võis olla valmistatud pikkade asteldega harilikust asteltürnist.
Mis materjalist võis olla Jeesuse ristipuu? Tol ajal kasvas piirkonnas aleppa mände, liibanoni seedreid, vahemere küpresse ja piiniaid. Arvatakse, et ristipuu oli pigem paplite puidust, kuna väärtuslikku okaspuud ei raisatud kurjategijatele. Ühe legendi järgi oli selleks hoopis haab, sest haava lehed hakkasid värisema ja teevad seda siiani, mõistes, milleks tema puitu kasutati. Botaaniliselt on pappel ja haab ühest sugukonnast pärit.
Kätlin Liimets