Tartu Peetri kiriku lõunakülje aknad on restaureeritud

Tartu Peetri kiriku teise korruse rõdu aknad on restaureeritud, rõõmustab kogudus. Õpetaja Ants Tooming on tänulik koguduseliikmetele, eraannetajatele ja ettevõtjatele, kes appi tulid.

Tartu Peetri kirik on Eesti mõistes tõsiselt suur ja kujutan ette, et pakuks avastamislusti eriti lastele. Kiriku rõdudele pääseb ju suisa nelja trepi kaudu. Et jõuda teise korruse rõdule, tuleb läbida päris hulga trepiastmeid. Aga just sealt ülevalt saab restaureeritud kaaraknaid uudistada. Augusti viimasel nädalal saavad lõunakülje viis vitraaž­akent ette ka moodsad paketid, et kaitsta pühakoda külma eest.

Omaaegsete vahenditega
1981. aastal kogudust teenima asunud, praegu emeriitõpetaja Kalle Mesila ütleb, et tol ajal olid aknaraamid pehkinud ja sõjaeelsed värvilised katkised klaasid asendatud tavalistega. Kui 1990ndate alguses annetas koguduse kunagine liige Erica Bockefeldt Kanadast raha kaarakende taastamiseks, võeti töö ette.
Mesila meenutab, kuidas meister Andreas Sester eluohtlikult turnis, et raame värvida ja klaasida. Emeriitõpetajal jääb tõdeda, et kahjuks või õnneks nad ühegi kunstniku abi ei küsinud ja tegid ise koos meistriga värvilahenduse. Arvestada tuli sellega, missugust klaasi oli võimalik saada. Nii et tänini hindab kogudus kahe mehe panust ja möödakäijad saavad vaadelda sedagi detaili. Õpetaja aga kinnitab ekstra, et meister oli väga nutikas puidurestauraator.
Kui möödunud sügisel tõstuk telliti ja aknaid pesta taheti, avastati, et silikoon, millega paarkümmend aastat tagasi klaase kinnitati, pudeneb. Päike on oma töö teinud ka raamide kallal ja värvi „ära söönud“. Klaasid olid välja pudenemas. Selleks et klaasid oma pesast välja ei kukuks, tuli midagi ette võtta.

Risk tasus end ära
Uurime õpetaja Ants Toomingaga aknaid ja kui vaimulik ei osutaks kuulikahjustustele, võiks arvata, et tegu on uute akendega. Nagu teisedki aknaraamid ja piidad, on needki värvitud linaõlivärviga. Piitadelt vana värvi eemaldamiseks tuli tõstuk tuua, sest kõrgelt aknast välja upitades seda tööd teha ei saanud, selgitab õpetaja. Prooviti küll, aga ei õnnestunud. Raamid viidi aga töökotta, kus klaasid eemaldati, raamid puhastati ja värviti. Seejärel paigutati klaasid uuesti pesadesse ja kititi. Liitekohad raamiti tinaliistudega.
Kergelt see kõik ei tulnud. Terve aasta mõeldi ja uuriti hindu. Ja muidugi peeti muinsuskaitseametiga nõu, mida ja kuidas teha. „Palju asju võib tegemata jätta. Aga kui juba teha, siis maksimum,“ ütleb õpetaja Ants Tooming. Ühe akna restaureerimine koos akende soojapidavaks muutmisega läks kogudusele maksma üle kahe ja poole tuhande euro. Tööd tegi Mööblirestauraator OÜ. „Võtsime riski ja hakkasime pihta,“ on õpetaja optimistlik. Ja on ka põhjust, sest lõunakülje kõigi viie akna eest tasumiseks rahaga probleemi ei tekkinud. Tehti eraannetusi ja annetasid ettevõtjad. Ka linn toetas lisaeelarvest ning pühapäevaste korjandustega kogunes samuti arvestatav summa.
Järgmisel aastal loodetakse ette võtta kiriku põhjakülje rõduakende restaureerimine. Oma vahenditega ei tule see kõne allagi. „Igal aastal kulub 30 000 eurot, et hoida kirikut sellisena, nagu ta on. See on kulukas, aga oleme hakkama saanud,“ kinnitab õpetaja. Sel aastal on välisfassaadi parandatud, karniisiplekid paigaldatud, renoveeritud käärkambri uksed, lapitud kivisillutist, et üldilme säiliks.
„Siin kirikus jätkub elupäevade lõpuni tegemist. Aga nii on igal pool, isegi kui pühakoda armas ja ilus välja näeb. Kui detailidesse süveneda, leiab ikka midagi, mida paremaks teha ja parandada,“ sõnab õpetaja. Annetusi Peetri kiriku vitraažakende taastamiseks saab teha koguduse kontole EE672200221010272018.
Praostina tahab Ants Tooming loota, et saabub aeg, kus kõik Tartu kirikud on korras. Näiteks Jaani kirik on küll korras, ent terrakotade konserveerimine on pooleli, orelit ei ole ja altariruumi saaks täiustada. Ees ootab Maarja kiriku taastamine.
Rita Puidet