Tartu praostkond vaatab julgelt tulevikku

Vaid kord aastas õnnestub osa võtta jumalateenistusest, kus teenivad kõik Tartu praostkonna vaimulikud ning nendega ühes ka peapiiskop. Suursuguses Võnnu kirikus juhatas arvuka õpetajaskonnaga jumalateenistus 18. märtsil sisse sinodipäeva.

Et Võnnu pastoraat on 19 vaimuliku ja 20 koguduse sinodisaadikute võõrustamiseks pisut ruuminapp, tehti kokkuvõtteid Tartu praostkonna mullusest tööst naabervallas asuvas Melliste algkoolis.
Selmet teha maratonkuulamine iga koguduse käekäigust, oli praost Joel Luhamets koostöös infotehnoloogilise toe, Kambja koguduse õpetaja Kristjan Luhametsaga esitanud igale õpetajale ühe koguduse elu puudutava aktuaalse küsimuse.
Nii tuli näiteks 47-liikmelise Tartu Soome koguduse hooldajaõpetajal Eenok Haameril seista silmitsi küsimusega, mida hakata peale, kui kogudusse liikmeid sugugi juurde ei tule, Jõgeva koguduse õpetajal Valdo Reimannil anda aru sellest, kuidas kõlab kiriku uus orel, ning Maarja koguduse õpetaja Peeter Paenurm sai lõpuks ometi anda eitava vastuse küsimusele, kas kogudus on jätkuvalt ilma kirikuta.

Suursündmus praostkonnas
Maarja kiriku tagastamine oli praost Luhametsa hinnangul Tartu praostkonna möödunud aasta suursündmus. «Maarja kiriku tagasiandmine kogudusele on olnud pikk, vahel lootusetu protsess, aga et pühakoda tagasi on saadud, on väga rõõmustav ja üsnagi huvitav märk,» lausus Luhamets.
Praostkonna suuremate sündmustena nimetas ta ka Tartu Pauluse kiriku ulatuslike, 164 miljonit krooni maksvate remonditööde algust (millest nüüdseks tasutud 10%), Kambja kiriku valminud kiviaeda, Jõgeva kiriku uut orelit ning Kodavere kirikus toimunud ja Alatskivi pastoraadis alanud remonti.
Et tervikpildi saamiseks midagi olulist siiski ütlemata ei jääks, kuvati iga koguduse viimase kümne aasta töötulemused ja arvnäitajad graafikutena ekraanile. Graafikute tõekõverjooned peegeldasid iga koguduse arengut ülevaatlikult ja võrdlevalt. Ehkki arvutabel näitas stabiilse tõusujoone asemel sageli tagasiminekut, on vaimulikud lootusrikkad.

Tagasihoidlik tagasiminek
Praost tõdes, et kuigi 2008. aastal on praostkonna liikmesannetajate arv võrreldes 2007. aastaga pisut langenud, ollakse 1998. aastast alates selle näitajaga siiski pisikeses tõusus. Läinud aastal oli praostkonnas kokku 5040 annetajaliiget, mis on 154 võrra vähem kui tunamullu. Sellegipoolest olid praostkonna eelmise aasta laekumised märgatavalt suurenenud.
Tagasihoidlik tagasiminek iseloomustab praosti hinnangul ka leeritamisi ja ristimisi. Ristimiste arv on langenud enamikus praostkonna kogudustes, kahes koguduses (Lohusuu ja Tartu Soome) ei ristitud möödunud aastal ühtegi inimest, ristimiste arvu viimaste aastate märkimisväärse tõusuga paistavad silma Kambja ja Tartu Pauluse kogudus.
Praostkonna üldkokkuvõttes on suurenenud üksnes matuste ja laulatuste arv, viimane ilmselt vaimulike õiguse tõttu abielu registreerida, mis lihtsustab abiellumisprotsessi, nendib Luhamets. «Paljudes noorpaarides tekitavad laulatus ja registreerimine segadust ja nad tahaksid konkreetset abiellumisaega,» ütles Luhamets oma kogemusele toetudes. Tartu Pauluse koguduses laulatati möödunud aastal 36 paari, 17 laulatusega järgnesid Peetri ja Ülikooli-Jaani kogudus.

Valiti uued ametikandjad
Enne eelarve kinnitamist vaadati üle praostkonna aastaaruanne: kulud ja tulud, varad ja toetused. Et elu kallineb, otsustati praostkonnamaks liikmesannetaja kohta alates 2010. aastast tõsta seniselt 16 kroonilt 20-le.
Valiti uus praostkonna nõukogu, kirikukogu saadikud ja revisjonikomisjoni liikmed. Praostkonna nõukogu jätkab samas koosseisus, revisjonikomisjoni liikmeteks valiti Aivo Prükk, Urmas Oras ja Kristjan Luhamets.
Kirikukogu saadikuteks titulaarpraost Eenok Haamer, Võnnu koguduse õpetaja Urmas Paju ja Tartu Ülikooli-Jaani koguduse sihtasutuse juhataja Juhani Jaeger, asendusliikmed on Priit Humal ja Ivar Tedrema.
Peapiiskop Andres Põderi kõne hõlmas kokkuvõtlikult kolme olulisemat punkti kirikuelus. Esmalt juhtis ta tähelepanu liikmesannetajate arvule. «Annetajaliikmete kõrval ei tohiks me unustada liikmeskonna kogusuurust, mille määratlemisel on puhtalt pragmaatilised põhjused. Kui me kirikuna suhtleme ühiskonnaga ja eeldame, et ühiskond meid aktsepteerib, on oluline märk meie kiriku suurus. Eestimaal on palju kõiksugu usuühinguid ja meilt küsitakse ju pidevalt, kui suur kirik te olete.
Arvude põhjal otsustatakse, kuidas jagada kiriku ruumi televisioonis, raadios ja avalikkuses üldiselt. Seega määravad need numbrid kiriku osakaalu ühiskonnas,» kutsus peapiikop vaimulikke üles märkima liikmeid nende ristimisest alates.
Lisaks oli peapiiskopi hingel ka hoolekandetöö ja järelkasv. «Ühiskonna majandusprobleemidest tingituna pööratakse pilgud kiriku poole ja küsitakse, mida kogudused teevad ja kuidas kirik aitab. See on hea võimalus leida kõnepinda ja koostöövõimalusi kirikust väljapoole jäävate inimestega,» leidis kirikupea.
«Teiste ametitalituse kõrval ei tasuks unustada ka laste- ja noortetöö vajalikkust. See pole lihtne valdkond, kuid kutsun üles kasutama kõiki võimalusi, mis seovad inimesi emotsionaalselt ning julgustavad ühistegevust ja -tunnet.»

Merje Talvik

• Praostkonna alla kuulub 20 kogudust neljast maakonnast.
• Praostkonnas ei ole ühtegi naisvaimulikku.
• 34% liikmesannetajatest kuulub Tartu Pauluse kogudusse.
• Eakaim vaimulik Eenok Haamer (73) teenib ühtekokku nelja kogudust: Mustvee, Lohusuu, Maarja-Magdaleena ja Tartu Soome.
• Kambja koguduses oli möödunud aastal 59 matust, koguduse õpetaja Kristjan Luhamets mattis möödunud aastal kokku aga üle 80 inimese.
• Võnnu koguduse ajalugu algas 1232. aastal. Kogudus on kunagi olnud üks Eestimaa suuremaid, praegu paraku väiksemate seas.
• Torma koguduse õpetaja Mehis Pupart palus 2008. aasta lõpuks 180 liikmesannetajat, Jumal kinkis 182.