Tartu toomkirik on täis saladusi
/ Autor: Kätlin Liimets / Rubriik: Elu ja Inimesed / Number: 19. jaanuar 2022 Nr 3 /
Detsembrist on Tartu ülikooli muuseumis avatud toomkiriku saladuste kamber, mis on pühendatud keskaegse kiriku saladustele.
Toomemäel asuv toomkirik on Tartu linna vanim hoone, mistõttu on tema loos palju sellist, mida ei mäleta ei kiriku seinad, vanad ürikud ega inimesed. Kes on seal varemete vahel jalutanud, on ilmselt püüdnud ette kujutada, milline nägi hoone välja tervena. Detsembris avatud saladuste kambris on võimalik sellest osa saada läbi virtuaalprillide, mis asetavad vaataja pühakoja sisemusse kolme erinevasse positsiooni ja annavad aimu võimalikust interjöörist. See on eriline kogemus, mida tasub soovitada nii noorele kui vanale. Miks mitte ette võtta kogudusega ühiskülastus?
Toomkiriku seitsmel korrusel näitab muuseum hoone erinevaid nägusid. Saladuste kambris saab avastada toomkiriku seitset saladust. Uuritakse, milline võis kirik keskajal välja näha, kuhu kadus kõige tähtsam reliikvia, miks maeti pühakotta maha raiutud peaga mees ja miks on katedraali pühakud just Peetrus ja Paulus. Soovijad saavad ehitada ka keskaegset linna, kuulata pihitoolis ladinakeelseid palveid ning toomkirikuga seotud legende ja uurida ehtsaid toomkiriku leide.
Toomemäele nime andnud toomkirik oli Tartu piiskopkonna tähtsaim jumalakoda ja Vana-Liivimaa suurimaid katedraale, mille ehitamist alustati 13. sajandi keskel. Tööd kestsid vaheaegadega 15. sajandi lõpuni. Kooriruum valmis 1470. aastatel ja paarkümmend aastat hiljem uhke läänefassaad koos kõrgete tornidega. Kiriku ümber asusid surnuaed ning toomhärrade elumajad.
Selle pühakoja allakäik algas 16. sajandil. Reformatsiooniaegsete rahutuste käigus 1525. aastal rüüstas rahvahulk katedraali, mis siiski tegutses edasi kuni Liivi sõjani. Liivi sõjas (1558–83) laastasid kiriku Vene väed ja 1624. aastal kannatas kirik rängalt tulekahjus ning jäi lagunema.
Rootsi ajal kasutati kirikuhoonet matmispaiga ja heinaküünina. 1760. aastatel lammutati läänetornid pikihoone kõrguseks ning müüriti kinni peauks. Aastal 1802 otsustati kujundada varemete kooriosa ülikooli raamatukoguks, mis tegutses 1981. aastani. Praegu asub seal läbi seitsme korruse ülikooli muuseum, mis on avatud kolmapäevast pühapäevani kell 11–17 aadressil Lossi 25 ja kutsub avastama oma saladusi.
Kätlin Liimets
