Teatrist kirikuni ja rohkemgi veel
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Määratlemata / Number: 3. mai 2006 Nr 20 /
Ikka räägitakse vaimulikest, nende
raskest tööst ja heitlustest. Seda muidugi õigustatult, sest õpetaja on ikkagi
karja hoida, koguduse hing. Ent vahel meenub tõsiasi, et kirikus tegutseb
teisigi inimesi, kes tähelepanuta kipuvad jääma.
Gert Zavatski teenib praktikandina
kodulinna Jõhvi kirikus.
Jõhvi Mihkli koguduses tegutseb juba mõnda
aega praktikandina Tartu ülikooli usuteaduskonna III kursuse tudeng Gert
Zavatski. Ametlikult on ta praktikandina ametis käesolevast aastast, koguduse
töös osalenud aga juba mõni aasta.
Vaidlevast leerilapsest koguduse praktikandiks
Jõhvist pärit noormehe kirikutee sai alguse
koguduse leeritundidest, kus ta õpetaja Peeter Kaldurile silma jäi. «Üritasin
igal võimalikul juhul vastu vaielda ja olin selline kiuslik,» räägib Zavatski.
Küllap seetõttu õpetaja Kaldur teda märkaski ning enda juurde praktikale
kutsus.
Enne ülikooli astumist olid Gerdi peas aga
hoopis teistsugused mõtted. Kooli ajal sai näitlemisega tegeldud ja pärast
gümnaasiumi lõpetamist sammud lavakunstikateedri poole seatud.
Lootus oli suur, ent saatuse tahtel langes
noor näitlejaks pürgija viimasest voorust välja. «Pärast esimest aastat
ülikoolis proovisin ka korra Moskva kõrgemasse lavakooli, aga selleks olin ma
ilmselt liiga eestlane,» leiab Gert.
Keerulised algusaastad
Algusaastad ülikoolis ei olnud samuti
roosilised. Tartusse tulles ei teadnudki ta täpselt, mida õieti oodata. «Ma
polnud eriti midagi muud peale Jõhvi näinud, kui siia tulin,» nendib Gert. Ka
stuudium valmistas algul suure pettumuse, ent ühel hetkel saabus siiski
selgusemoment.
Küllap avaldas oma mõju osalemine
reservohvitseride kursusel, see võimaldas hiljem aega teenides kaplani abina
mitmesuguseid ülesandeid täita. «Kaplanitöö mulle meeldis. Põnev on saada
aegamisi aimu, kes keegi on ning üritada jõuda inimeste probleemideni,» arvab
Zavatski.
Küllap aeg näitab
Tulevikku on muidugi keeruline prognoosida,
aga esialgne plaan on lõpetada usuteaduskond 2007. aastal. Eks siis paistab.
Praegu käib noormees Jõhvi koguduse juures toimetamas peaaegu üle pühapäeviti,
viies läbi teenistusi, kui õpetajat ennast juhtumisi pole. Muidu teenib
regulaarselt kaasa, täites neid ülesandeid, mida tema praktikandiseisus lubab
ja võimaldab.
«Mulle meeldib noortega tegeleda, sest nad
on avatud,» lisab Zavatski tulevikust kõneldes ning leiab, et tahaks esialgu
ilmselt linna jääda. Aga mitte miski pole kindel, küllap aeg paneb asjad paika.
