Teeb muusikat hingega

Riho Ridbeck pühitses 6. oktoobril oma 60. sünnipäeva. Tema puhul võib öelda, et Hortus Musicus on tema elustiil. Ta on selles ansamblis mänginud asutamisest, s.o 1972. aastast saati ehk 38 aastat.
«Me oleme nagu vennaskond. Juba asutamise ajal mõtlesime natuke teisiti, meie muusika oli väga tihedalt kirikuga seotud ja see ei meeldinud tollasele režiimile. Kuid ega nad ei saanud ju kõigest aru ka, sest lausime ladina keeles,» räägib ansambli Hortus Musicus (Muusika Aed) elupõline bassilaulja ja löökpillimängija Riho Ridbeck.
Muusikasse sündinud
Muusikaarmastuse ja algteadmised sai Riho oma isalt Heinolt, kes oli Padise koolis muusikaõpetaja. Hakkas akordioni ja klarnetit mängima. Ikka isa õpetas. «Isa lõpetas ise konservatooriumi, kui mina juba suur olin. Ma õppisin siis muusikakoolis.» Padise kaheksaklassilisest koolist läks Riho Tallinna muusikakooli koorijuhtimist õppima. «Teoreetilisi aineid ma õppinud ei olnud, isa tegi mulle enne muusikakooli kiirkursuse. Hakkasin koorijuhtimist õppima.» Konservatooriumis jätkusid õpingud koorijuhtimise erialal.
«Ja siis teisel kursusel sukeldusin Hortusesse. See oli muusika, mida koolis ei õpetatud. Prof Lepnurm juhendas meid ka natuke. Nootidega meil vedas: ansambli juht Andres Mustonen sai Andrei Volkonski käest hulgaliselt noote.» Muuseas Andrei poeg Peeter Volkonski oli ka lühikest aega ansamblis tegev. «
Konservatooriumis oli ikka väikest nurinat ka. Paljud olid poolt, kuid tollane rektor Viktor Gurjev ei leppinud meiega, et mis see siis tähendab, mida te teete ja ei ole isegi ühtki juhendajat. Tahtsime teha ansamblit põhjalikult ja kogu hingega sinna sisse minna, et see oleks meie tulevik. Ja see saigi meie tulevikuks.»
Hortus on oodatud esineja
Hortus Musicuse edu oli silmnähtav. Kui Riho pärast konservatooriumi lõpetamist Lehmja kaheksaklassilise kooli õpetajaks määrati, ei takistanud see ansamblis jätkamist. Hortus reisis palju, nii Nõukogude avarustes kui mujal. «Rahvas võttis meid hästi vastu. Eriti hea publik oli Novosibirskis, Omskis. Soome oli esimene kapitalistlik maa, kuhu läksime. Seitse aastat järjest käisime Jugoslaavias.» Hortus Musicus on endiselt oodatud Moskvasse ja Peterburi. Plaanis on Armeenia ja Gruusia. Euroopa Liidu maad on risti-põiki läbi käidud. Kaugeimaks maaks, kus esinetud, on Jaapan. Musitseeritud on ka USAs ja Iisraelis.
Vanamuusikaansambel mängib iidsete aegade pillidel. Kust need saadakse? «Euroopas neid koopiaid ikka tehakse, isegi Hiinast saab. Keelpillid lähevad aja jooksul paremaks, kuid puhkpille on vaja aeg-ajalt uuendada.» Löökpillimängija on kogenud, et pillid võivad mõnikord lihtsalt katki minna. Näiteks on ohuallikaks lennureisid. Nii on tal kaks savitrummi purunenud.
Tööpõld on lai
Räägime vahepeal ka Riho teistest töödest. Püha Vaimu koguduse kammerkooris teeb ta oma erialast tööd – on koori dirigent. «Kunagine kooliõde kutsus mind sinna tööle. Ma ei olnud kaua aega üldse dirigeerinud. Läksin ja hakkasime sealgi laulma varasemat muusikat. Nii kergemaid kui raskemaid asju. Ja hakkama saame. Esineme jumalateenistustel, anname kontserte. Oleme käinud Soomes sõpruskogudustel külas.»
EELK koorijuhtide ja organistide segakoori KOSK juhatab Riho 2000. aastast, peadirigent on ta 2003. aastast. «KOSK on projektikoor, kes tuleb mõned korrad aastas kokku. See suvi oli laulupeosuvi ja reisida me ei saanud. Muidu oleme esinenud palju Saksamaal, ka Soomes.» Et tegu on proffidega, siis õpivad lauljad repertuaari palju kodus, et kokkusaamistel viimast lihvi anda. «Ma olen teinud selliseid kavasid, et meie laul oleks ka enesetäiendamise eest.»
Ent Rihol on töid veel. Vanalinna koolis teeb ta poistele hääleseadet. Huvikoolis Meero Muusik õpetab noortele džässmuusikat. «Neile see väga meeldib, laulame laule, mida tänapäeval raadiost ei kuule. Teen ansamblile ka omad seaded, mitte ei võta valmis seadeid. See ei ole minu jaoks ka võõras, sest ma laulsin 1987. aastast ansamblis Kiigelaulukuuik.»
Hortusel on Toompea nõlva sees hubane kodu, kus paksude seinte vahel hea harjutada ja kus ka kontserte antakse. Ent muusikut tõmbab suur lava: «Ilma lavata ei ole muusikategemisel ka mõtet. Mängida näiteks Moskvas suurel laval ja kuulda braavohüüdeid, see on võimas tunne.»
Ümmargusest sünnipäevast arvab Riho nii: «Eks kuuskümmend on suur number, kuid midagi erilist ma ei tunne. Olen endiselt laval olemas ja püüan anda endast parima. Arvan, et see muusika, mida meie teeme, hoiab ka vaimu virge.»
Laupäeval, 9. oktoobril esines KOSK Tallinna Jaani kirikus kontserdiga «Rännates läbi Euroopa kirikute», millega tähistati oma peadirigendi Riho Ridbecki juubelit.
Tiiu Pikkur

Riho Ridbeck
Sündinud 6. oktoobril 1950 Padisel
Õppinud Tallinna muusikakoolis ja konservatooriumis koorijuhtimist
Abielus
Kolm täiskasvanud ja kaks kooliealist last
Töö:
Ansambel Hortus Musicus (bass, trummid ja löökpillid)
Lehmja kaheksaklassilise kooli õpetaja
Kiigelaulukuuiku laulja
Püha Vaimu koguduse kammerkoori dirigent
Segakoori KOSK peadirigent
Meero Muusiku õpetaja