Tehakse tööd kiriku põhikirja ja kiriku-­­­ seadustiku muutmiseks

15. novembrini on veel võimalik esitada ettepanekuid EELK põhikirja ja kirikuseadustiku muutmiseks.

Kevadel moodustas konsistoorium põhikirja ja kirikuseadustiku muutmise ettevalmistamiseks ajutise komisjoni, kuhu kuuluvad Andres Põder (esimees), Urmas Viilma, Ülle Keel, Ove Sander, Illimar Toomet (sekretär), Marko Tiitus ja Erik Salumäe (ekspert). Komisjoni ülesanne on laekunud ettepanekute alusel valmistada ette kogupakett ning esitada see hiljemalt 15. märtsiks 2017 konsistooriumile heakskiitmiseks ja kirikukogule esitamiseks.
Eesti Kirik küsis esimehelt komisjoni tööülesannete kohta ja sekretärilt laekunud ettepanekute kohta infot.

Milline oli lähteülesanne komisjonile ja miks on tarvis sisse viia muudatusi põhikirjas ja kirikuseadustikus?
Andres Põder, komisjoni esimees:
Kehtiva EELK põhikirja ja kirikuseadustiku vastuvõtmisest on möödunud üle kümne aasta, mis tähendab, et olukorrad ja õigussuhted on praeguseks mingil määral muutunud. Seetõttu otsustas EELK konsistoorium selle aasta aprillis moodustada komisjoni, mille «eesmärk on EELK põhikirja ja kirikuseadustiku täies mahus kaasajastamine ja revideerimine, sh parandusettepanekute ettevalmistamine ja sõnastamine ning nende esitamine konsistooriumi heakskiidul kirikukogule vastuvõtmiseks».
Kuna seadusemuudatuste algataja ja sisuline esitaja on konsistoorium, määrab konsistoorium ka piirid ja valdkonnad, mille ulatuses soovitakse õigusakte muuta. Senistest aruteludest on jäänud kõlama printsiip, et muuta tuleks nii vähe kui võimalik ja nii palju kui hädavajalik. Kiriku järjepidevuse seisukohalt on see ka mõistetav.
Peapiiskop Viilma on esile tõstnud mõned aktuaalsed teemad, mille suhtes ka komisjon on olnud toetav. Nendeks on diasporaatöö parem õiguslik integreeritus, bürokraatia ja ülereguleerimise vähendamine (iseäranis revideerimise valdkonnas) ning halduskorralduse parandamine praostkondade ja koguduste võrgustiku optimeerimise ja piiskopkondade loomise kaudu.
Avalikkusele pakutud võimalus ettepanekuid teha on eelkõige ülevaate saamiseks, milliste praktiliste probleemidega kohtadel kõige enam kokku puututakse. Samas on selge, et õigusnormide kaudu ei saa lahendada kõiki kirikuelu küsimusi. Kirikut ehitab Jumala sõna kuulutamine ja sakramentide jagamine. Seda saame aga kogu aeg teha.

Milliseid ettepanekuid on komisjonile laekunud ajaliselt ette antud kuupäevaks 15. septembriks ja mida need ettepanekud peamiselt puudutavad?
Illimar Toomet, komisjoni sekretär:
Tänaseks on komisjon koos käinud neljal korral ning oma ettepanekuid on esitanud 27 inimest. Valdkondadest on lihtsam nimetada, mille kohta ettepanekuid tehtud ei ole, ning need on kirikuseadustiku viimased peatükid: planeerimine ja aruandlus, kirikukari ja -kohus, autasud, kogudused väljaspool Eestit.
Olulisemaid valdkondi, mille muutmist on soovitud, võib lühidalt kokku võtta järgmiselt. Näiteks piiskopi, praosti ja diakoni ametiga seonduv. Paar aastat tagasi astusid ametisse uued piiskopid, kelle kohustused vajavad täpsustamist, loodetavasti saab ühtlasi vähendada praostide töökoormust. Täpsustamist vajab diakoni ametiga seonduv, selle üle on aru peetud piiskoplikus nõukogus.
Muudatusi on soovitud koguduse õpetaja ametikoha täitmise korras. Samuti soovitakse lihtsustada koguduste liitumist, sest olemasolev kord on väga bürokraatlik. Koosolekutel on arutatud nn kobarkoguduste loomise häid ja halbu külgi, kuid otsuseid selle kohta veel tehtud ei ole. Tehtud ettepanekud on puudutanud ka koguduste juhtorganite koosseisu, majandusasjade korraldamist ja revideerimist. Tulles vastu palvele anda rohkem aega, on komisjon pikendanud ettepanekute esitamise tähtaega 15. novembrini.
Sirje Semm