Tiina Ool sai Kuressaare koguduse abiõpetajaks

Peapiiskop Andres Põder ordineeris 19. veebruaril Tallinna piiskoplikus toomkirikus EELK preestriks Tiina Ooli.

Peapiiskopi otsuse aluseks on õpetaja Anti Toplaane taotlus ja Kuressaare koguduse nõukogu otsus 2011. aasta juunist. Juba 2010. aasta juunis pastoraalseminari lõpetamise järel vaimuliku ametiks vajaliku pro ministerio eksami sooritanud Tiina Ool on 1. märtsist Kuressaare koguduse abiõpetaja.

Kogudusse kasvanud
Koguduse õpetaja Anti Toplaan ütleb, et kogudus vajab abiõpetajat, ning lisab, et kogudus on Tiinaga aastate jooksul harjunud. «Ta on õpetaja abiline olnud igas valdkonnas: leeritöös, laste-noortetöös ning põhiline abistaja jumalateenistustel ja õpetaja äraolekul.» Tiina Ool on ka 2009. aastast Saarte praostkonna saadik EELK XXVIII kirikukogus ja seeläbi aktiivselt kogu kirikut puudutavate otsuste tegemise juures olnud.
Tiina Ool tuli leeri 1997. aastal ja üsna kohe liitus koguduse vabatahtlikega. Tasapisi tema koormus kasvas ja nüüd on ta olnud juba aastaid koguduses palgaline töötegija. Tema kureerida on laste- ja noortetöö nii koguduses kui ka Saarte praostkonnas.
«Kutsumus vaimuliku ametiks kasvas välja läbi koolituste. Algul oli tarvis end täiendada, et teha paremini laste- ja noortetööd. Tükk aega ma puiklesin vaimuliku kutsumusele vastu, olin arvamusel, et see ei ole naiste amet, et see ei ole minule. Aga Jumala eest põgeneda ei saa! Nii selline vastuvoolu ujumine mul paar aastat kestis, kuni jõudsin arusaamisele, et see ongi minu kutsumus ja südamesoov,» selgitab Tiina Ool oma tulekut kirikutööle.
Kogudus on olnud talle suureks toeks ja kasvamise kohaks õpingute ajal usuteaduse instituudis. «On hea, kui töö ja õpingud käivad koos, olen koguduse sees ja saanud järjest enam õpetajat aidata. See aeg on olnud tõsine vaimulik kasvamine.»

Erilised inimesed
«Töö on olnud mulle õnnistuseks,» ütleb 25aastase autistist tütre ema Tiina, rääkides rahvusvahelise kristliku liikumise «Usk ja valgus» töö koordineerimisest Eestis. Intellektipuudega inimeste kogukond Saaremaal on tegutsenud kaheksa aastat. Rohkem kui aasta eest on see liikumine laienenud üle Eesti ja Tiina Ool on vaimupuudega inimestega tehtava töö eesotsas olnud. Soomlanna Kirsti-Maija Paananen on selles talle aastaid toeks olnud, kuni ise eemale jäi ja teatepulga üle andis. Soomlaste rahaline toetus on jäänud, ka osavõtuvõimalus nõupäevadest Soomes.
Tiina Ool tunnistab, et jõuab enam küll Lääne-Eesti ja Tallinna ning selle lähiümbruse erivajadustega inimestega hooldekodudesse. «Olen käinud Vääna-Viti hooldekodus, Kohila lähedal Kati kodus, Tallinnas paaris sotsiaalkorteris kohtun lastekodulastega ja olen neile kristlikke tunde pidanud. Kaarlis on kord kuus noortetund, seal on mulle abiks Meelis Holsting. See kõik on eeltöö leeriks,» toob Tiina Ool mõne näite ja lisab, et töös intellektipuudega inimestega on hädavajalik vaimuliku amet. «Kuidas leerikursusel seletada intellektipuudega inimesele armulauda, ilma et ise saaks seda jagada?» küsib ta, sest teab, et erivajadusega inimestele on tähtis kogemuse kaudu õppimine.
Peaks võimalikult vähe sõnu kasutama. Luteri kiriku puudus on see, et oleme liialt sõnakesksed, usk käib südame ja kogemuse, mitte niivõrd kõrvade kaudu.
Need inimesed on vajalikud kogudusele ja kirikule tervikuna. Me oleme erinevad ja peame üksteisega arvestama, peame õppima lihtsamalt ja selgemalt ilma sõnadeta näitama välja Jumala armastust.

Raske on olla noor
Tiina Ool, kes nii koguduses kui ka praostkonnas veab noorte- ja lastetööd, ei kurda järelkasvu üle. Kuigi ta nendib, et «lastetöö läheb paremini, aga tänu palvele ja pidevale tööle ei ole ka noortetöö välja surnud». Tiina rõhutab, et tähtis on regulaarsus. Kui vahepeal peeti noortetunde üle nädala, on siiski jõutud selleni, et nüüd toimuvad need iga nädal kindlal ajal. «Ajame juttu, laulame, mängime ja küll ka Piiblist saame rääkida,» selgitab ta.
Koos on käidud Põltsamaa talvepäevadel ja kirikunoorte päevadel Pilistveres. Tiina peab tähtsaks suuremate noorte kokkutulekute pidamist. «Noor olla ei ole kerge ja olla veel kristlik noor on üldse keeruline. Oluline on ju, mis su sõbrad sinust arvavad. Aga kokkutulekutel nad näevad, et kirikunoori on oluliselt rohkem kui kümmekond.»
Sirje Semm