Tõlkekonsultandi vastutusrikas töö
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Määratlemata / Number: 14. mai 2008 Nr 23 /
Ühinenud Piibliseltsid võtab tööle ja õpetab välja üle maailma tõlkekonsultante, kelle ülesanne on valminud tõlke kvaliteedi ja terviklikkuse tagamine.
Töö on konsultantidel mitmekesine: tõlkeprojektide juhtimisega kaasneb pikki reise paikadesse, kus elamistingimused pole tihti kuigi sõbralikud. Vaja on tõlke välja õpetada, valminud tekstiosad koos nendega üle vaadata, kogemusi jagada, korraldada teedrajavaid uuringuid piibliõpetuses, keeleteaduses, tõlkimise teoorias ja praktikas. Vahel on vaja kaugel asuva tõlkemeeskonnaga oma kontorist pidevas kontaktis olla.
Kohalikud tõlkijad on erineva taustaga, peamiselt kohaliku kogukonna liikmed, kellest osa on vaid pisut haridust saanud. Enamikul puudub teoloogia- või antropoloogiaalane ettevalmistus. «Kui tõlkide ja eksegeetide peamine tähelepanu on pööratud kohaliku keele iseärasustele, siis tõlkekonsultantide ülesanne on teha kindlaks uue tõlke vastavus kreeka või heebrea algvormile,» selgitab konsultant dr John Elwolde. «Julgustame tõlkijaid ja eksegeete kasutama keelt loomingulisemalt, et algteksti sisu täpset tähendust edasi anda. See õnnestub iga projekti puhul erinevalt, sõltudes töötajate oskuste tasemest.»
Konsultandid korraldavad tõlkijatele väljaõpet toime tulemaks raskustega, mida põhjustavad mitmesugused teoloogilised arusaamad ja kultuuriga seotud hoiakud. Konsultant dr Thomas Kaut märgib: «Olulisim on, et meie tegevus oleks kohalikele vastuvõetav. Meie hoiak peab olema kohalikelt õppida, mitte et läheme neile ainult midagi viima. Meil peab olema soov nende elust osa võtta, austada nende vaimulikku pärandit.»
Näiteks Piibli tõlkimine burjaatidele on kord ebaõnnestunud: alahinnati rahvusliku usundi mõju, samas kui keeles puudub sõna Jumala tähistamiseks. Nüüdses Vana Testamendi tõlkeprojektis, mis algas 1990ndate lõpul, arvestatakse sellega, et läänelik lähenemine Piiblist arusaamisele burjaatide seas ei tööta: nemad eeldavad pigem vaimulikku süvitsiminekut kui intellektuaalset analüüsi.
«Austuse väljendamiseks siinse vaimuliku pärandi vastu on mul tulnud osa võtta näiteks šamanistlikust tseremooniast ning külastada budistlikke kloostreid. Kui inimesed näevad mind seal, hakkavad nad esitama küsimusi ja neil on võimalus jõuda mõistmiseni, et ka kristlus pakub rikast vaimuelu,» selgitab Kaut.
Tõlkijaile õpetatakse ka abimaterjalide kasutamist, mis lihtsustab ja kiirendab tööd. Suur abi on tõlkijaile 1997. aastal käiku lastud arvutiprogrammist Paratext. Enam ei pea tõlkijad end ümbritsema kuhja Piiblitega ja otsima neist järjestikku vajaminevaid kohti. Vastavad salmid erinevatest tõlgetest ilmuvad üksteise kõrvale ekraanile selle koha juurde, mida parajasti tõlgitakse, nii et neid saab kergesti võrrelda. Kui ühte teksti edasi kerida, liiguvad kõik variandid ning tõlkijal on vajalik koht kõikidest versioonidest pidevalt vaateväljas.
Vahel on vaja tõlketööle toetajate leidmiseks teha suuremate keelte kõnelejatele selgeks, miks on üldse vaja Piiblit vähese kõnelejaskonnaga keeltesse tõlkida. Siin aitab, kui paluda neil inimestel ette kujutada olukorda, kus neil oleks võimalik Piiblit lugeda näiteks ainult nende üle kunagi ajaloos valitsenud rahva keeles.
UBSi materjalide põhjal
Piret Riim