Tommy Hellsteni elu kolm suurt muutust

Tommy Hellsten on Soome ettevõtja ja kirjanik ning oodatud lektor.

Hellsteni elus on olnud kolm suurt murrangut: toibumine alkoholismiprobleemidega peres veedetud lapsepõlvest, abielulahutus ja oma ettevõtte loomine. Nüüd on Hellsten pühendunud tähelepanu pööramisele inimestele kaasaja Soome tööelus.
Eestlastele on Tommy Hells­ten tuttav eesti keelde tõlgitud raamatu «Jõehobu töökohal» (Johannes Esto Ühing, 2004) kaudu, mille taustal oli autori lapsepõlvekodu, kus oli tooniandev isa alkoholism ja töönarkomaania.
Hellsteni enda elus olid toona tõsised probleemid ja ta mõistis, et mitte tema ise polnud halb inimene, vaid ta tundis end halvasti nende raskuste tõttu, mida oma elus oli kogenud. Kui raamat «Jõehobu töökohal» oli 1991. aastal ilmunud, tuli Hellsteni ellu muutus: ta lõi oma ettevõtte ja hakkas terapeudina töötama.
Eesti keelde on tõlgitud ka Hellsteni «Elu laps» (EELK Diakooniakeskus, 1996), «Jõehobu elutoas» (Eesti Karskusliit, 1998) ja teisi raamatuid kirjastuse Pilgrim vahendusel.
Oma abielu purunemise järel asus Hellsten toetama abielukriisis olijaid, soovitades võtta oma õlule esmalt vastutus iseenda muutumise ees ja lahutada alles siis, kui abielu püsimise heaks on kõik tehtud.
Nõnda nagu Jeesuse võrdpildis kaamelist, on ka inimesele enda muutumine nõelasilm, millest läbi ei pääse üksnes oma jõu varal. Hellsten väidab, et vaid omapoolsest kontrollist loobumine avab tee Jumala võimalustele.
Viie aasta eest lõi Hellsten ettevõtte Addicta juurde programmi «Kohtumine inimesega», mille eesmärgiks on luua Soome tööellu ja ühiskonda tervikuna inimest kaitsvat vastukultuuri. Tema ettevõte pakub firmadele koolitust töökeskkonnast ja kommenteerib ühiskondlikke protsesse.
Hellsteni hinnangul on lääne kultuuris nii palju probleeme seetõttu, et inimese sooritused on muutunud olulisemaks kui inimene ise. Koolitusfirmal on 90 õppurit ja 15 koolitajat ning õppeprotsessis osalejad analüüsivad esmalt oma suhet iseendasse. Koolitusprotsess baseerub suures osas Hellsteni enda toibumiskogemusel.
Selle töö kõrval on Hell­s­ten suutnud kirjutada ka uue raamatu «Ajan takaa», milles ta võrdleb Gandhit ja Hitlerit ning leiab, et kuigi mõlemal mehel oli suur visioon, oli vaid Gandhi tõeline kangelane.
Hitler seevastu tõi endaga kaasa kannatusi, hävingut ja surma. Seejuures pidas Hitler end Jumala sõrmeks, sellal kui Gandhi koges, et ta on vaid tavaline inimene. Selleks, et usk võiks olla terve, peab sinna kuuluma ka kahtlemise võimalus.

Allikas: Refereering ajalehe Kotimaa ajakirjaniku Taneli Kylätasku artiklist «Vielä kerran, elämä» 26.1.2012.
Kaido Soom

Tommy Hellsten. Elu laps.
Sisemiste vajaduste tunnistamine tähendab suurimat tarkust ja sügavaimat küpsust. See tähendab oma tõelise mina leidmist. Inimesel, kes on teadlik oma vajadustest, on rahu iseendaga. Pinge kaob ja asendub meelerahuga. Ta on leppinud teatud paratamatustega ega mässa enam nende vastu. Seega tähendab oma vajaduste tunnistamine sügavaimat alandlikkust. (Lk 49–50)

Tommy Hellsten. Jõehobu töökohal.
Usklikkust kasutatakse teatud suitsukattena. Selle suitsukatte abil üritab inimene veenda nii ennast kui ka teisi, et teda tavalised inimlikud piirid ja nõrkused enam õigupoolest ei puuduta. Usklikkuse abil tõstab inimene ennast inimlikust ebatäiuslikkusest kõrgemale. Taevalike asjadega askeldamine paneb teda oma maise seotuse unustama. (Lk. 52)