Töötada täiusliku jumalateenistuse nimel

Kirikumuusika Liidu eesmärk on, et jumalateenistus oleks selles osas, kus muusikud kaasa aidata saavad, nii täiuslik kui vähegi võimalik – ütles liidu juhatuse esinaine Piret Aidulo korralisel üldkoosolekul 18. märtsil.
Ta lisas, et pidev mitmekesine enesetäiendamine oma ametis ongi kirikumuusikute töö peasuund.
Tehes kokkuvõtet 2001. aasta tööst, märkis Piret Aidulo, et peamised tööd said tehtud. Põhiprobleemiks on aga endiselt baasfinantseerimise puudulikkus, mille tõttu jääb hulk häid ideid ellu viimata. Eelmise aasta tööplaanist jäi täitmata üks punkt – kirikumuusiku töökaitse eeskiri.
Eesmärgiks enesetäiendamine
EELKs töötab praegu 246 muusikut, 20 kogudust on ilma organistita, kuid kahes koguduses on kolm organisti. On kogudusi, kus töötavad maksimaalse haridusega muusikud, mõnel pool on tegu, et leida inimest, kes natuke orelit tunneb. Kõige rohkem oleks vaja n-ö keskmise tasemega kirikumuusikuid.
Piret Aidulo rõhutas, et muusikut aitab koguduse tasandil hea suhtlemisoskus. Lootus on, et muusikud hakkavad suuremat huvi tundma kvalifikatsioonitõstmise vastu.
Ennast täiendada saab lisaks Usuteaduse Instituudi muusikaosakonnale veel mitmes õppeasutuses nii kodu- kui ka välismaal. Enesetäiendamist peaks motiveerima ka kirikumuusikute kutsekategooriate määramine.
Koraalipühad ausse
Assessor Tiit Salumäe, kes kureerib kirikumuusikute tööd, tuletas meelde, et 2002. aasta on lauluraamatuaasta. Ka meie kirikukalender kannab seda ideed.
Võrreldes teiste konfessioonidega, on evangeelse kiriku üks rikkusi ühine laul. Ta soovitas kogudustes koraalipühade pidamine au sisse tõsta.
Lauluraamatuaasta peaks andma kirikumuusikule erilisi võimalusi. Toomkoguduse õpetaja Jaak Salumäe, kes toimetab ajalehes Eesti Kirik lauluraamatuaasta rubriiki, kutsus üles koraaliõhtuid korraldama. Lauluraamatuaasta kohta saab teavet ka EELK Interneti koduleheküljelt.
Muusikasekretäride aruanded on vajalikud
Tiit Salumäe pani muusikutele südamele kasvatada oma laulukoorid liturgilisteks koorideks, kes mitte ei kaunista jumalateenistust oma lauludega, vaid teenivad jumalateenistuses kui tervikus kaasa.
Ta soovitas kogudustes julgemini rääkida kirikumuusikute probleemidest, võtta juhatuse koosolekutel päevakorda muusikute probleeme.
Oluline on, et muusikasekretärid esitaksid sinodile oma aruande. Praosti aruandes peab tingimata kajastuma ka muusikasekretäri aruanne. Assessor Salumäe ütles, et on tekkinud vajadus kirikumuusika ja jumalateenistuse keskuse loomiseks.
Rohkem tähelepanu autorikaitsele
Senisest tõsisemat tähelepanu tuleb pöörata autorikaitsele. Eesti Kirikute Nõukogus on ettevalmistamisel leping Eesti Autorite Ühinguga, mille tulemusena oleks jumalateenistustel õigus esitada lugusid, mis kuuluvad autorikaitse alla.
Taolise lepingu sõlmimise järel ei ole vaja igal konfessioonil seda enam eraldi teha. Esialgu ollakse veel läbirääkimiste tasemel.
Eesti Muusikanõukogu juhatuse liige Andres Uibo tõi kirikumuusikutele tervitusi nõukogult ja rääkis kolmanda sektori riiklikust finantseerimisest.
Riigi toetus kirikumuusikutele
Riik toetab rahaliselt sporti ja sama vorm peaks toimima muusika poolel. Selleks oleks vaja altpoolt tulevat initsiatiivi, siis on kergem ka toetust saada. Kirikumuusika Liit kui Muusikanõukogu liige peaks tegema omalt poolt taotluse.
Andres Uibo teine ettepanek oli, nagu ta ise märkis, teatud mõttes revolutsiooniline. Paljudes riikides on organistid riigi- või munitsipaalpalgal. Organistid on sageli lisaks kirikule kohaliku kultuurielu edendajad. Andres Uibo arvas, et 117 organistile 3000kroonine palk ühtekokku ca üks miljon krooni ei oleks riigile suur summa.
Jaanus Torrim arvas seepeale, et iga organisti unistus on saada oma töö eest palka. Piret Aidulo lisas, et juba August Topmann on öelnud, et organist võiks kohapeal ka operetti lavastada.
Kolm tublit koori
Kirikumuusika Liidul on kolm koori: segakoor KOSK, noortekoor Candela Ardori ja lastekoor Väike Küünal. Lastekoori (dirigent Kaie Tanner) saatis möödunud aastal edu rahvusvahelisel konkursil, noortekoor (Kaie Tanner) alustas tegevust eelmisel aastal, tegeldud on liturgilise muusikaga.
Segakoor KOSK (Heli Jürgenson) on juba staažikas koor, sel aastal pühitsetakse 20. tegevusaastat. Uued liikmed on kooridesse alati teretulnud.
Uus juhatus
Kirikumuusika Liidu üldkoosolek valis uue juhatuse ja revisjonikomisjoni. Juhatusse valiti: Piret Aidulo, Toomas Mäeväli, Sigrid Põld, Jaanus Torrim, Merike Saaremets, Aivi Otsnik ja Jüri Goltsov. Revisjonikomisjonis on Margus Liiv, Janika Oja ja Joel Ots.
Tiiu Pikkur