Tori kirikul tähtpäev

6. oktoobril tähistab Tori kogudus oma kirikule nurgakivipaneku 150. aastapäeva, tähtpäeva jumalateenistuse toimub kell 13 Tori kirikus.
Jumalateenistusel teenivad peapiiskop Jaan Kiivit, kaitseväe peakaplan Tõnis Nõmmik, praost Andres Põder, õpetaja Andres Aaste Vändrast ning Tori koguduse vastne diakon Raino Kubjas. Külla oodatakse ka sõpruskogudust Soomest.
Raino Kubjas loodab, et kõik plaanitud remonditööd pidulikuks päevaks valmis saavad. «Krohvitakse seinad ja küllap jõutakse lõplikult valmis valada ka altar, mis koosneb kolmest imposantsest veskikivist,» kirjeldab Kubjas eelolevate päevade töid.
Pidulikku ilmet peaksid kirikule lisama lühtrid, mis pühapäevaks oma kohale seatakse. Lähitulevikus hakkab altari kõrval kivisammastel põlema ka igavene tuli. «Siiani on siin küünlaid põletatud, kuid need tahmavad. Tahame valmistada sellise gaasipõleti, mis hoiaks sammastel elavat tuld – mälestustuld langenud eesti sõduritele,» unistab Raino Kubjas. Tulevikus paigaldatakse kiriku seinale ka mälestustahvel 450 eesti sõdurile, vabadusristi kavalerile.
Varemetes kasvasid puud
Tori suursugune kirik ehitati varasema laastatud puukiriku asemele. Hoone nurgakivi pandi 1852. aastal, kirik valmis kaks aastat hiljem ja pühitseti 10. oktoobril 1854. aastal. Juba 30 aastat hiljem jäi kirik kogudusele kitsaks, seepärast ehitati juurde ristlööv, remondi käigus muudeti ka aknaid ning koori ja pikihoone vahele ehitati sein.
Teadaolevalt oli Tori kirikus 700 istekohta. Koguduse elujõust kõneleb seegi fakt, et tänapäeval iseseisvatena tuntud Häädemeeste, Tahkuranna ja Sindi olid kuni Eesti iseseisvumiseni Tori abikogudused.
Tori kirik sai saatuslikult kannatada 1944. aastal, mil Punaarmee ees taanduvad Saksa väed kiriku maani maha põletasid. Ehkki kogudus püüdis hoonet taastada, see ei õnnestunud, sest taastustööd keelati 1961. aastal. Varemetesse rajati hoopis lasketiir, mida kasutati 1980. aastani.
Sõjameeste mälestuskirik
Peaaegu kümneks aastaks jäid kiriku varemed saatuse hooleks. Taastamist alustati 1990. aastate alguses jõudsalt: ehitis sai katuse alla ja paigaldati tornikiiver. Tori kirik otsustati taastada kui Vabadussõja ja II maailmasõja ohvrite mälestusmärk. 1993. aastal pühitses E.E.L.K. peapiiskop Udo Petersoo uue kirikukella, mis valati Rootsis Sigtunas. Järgnevatel aastatel sai kirik altari ja altariristi ning taastati käärkamber. Mullu jüripäeval pühitseti kirik Eesti sõjameeste mälestuskirikuks ja kogudus nimetati püha Jüri auks tema nimega. Hiljuti valati kirikule põrand, mille all küttesüsteem. Ehkki sisustuse taastamisega läheb aega, ei pea kirikulised jumalateenistusel seisma; Soome sõpruskogudus kinkis pingid, mis nüüd veel ehitusjärgus kirikus kasutusel on.
Taastamistöid on juhtinud Tori Muinsuskaitse Seltsi esimees Jüri Kask, kes on ka koguduse juhatuse esimees. «Tänu temale on kõik need ja veel paljud tööd tehtud,» kiidab Kubjas tublit abilist, kellele Tori kiriku taastamine on juba tosin aastat olnud südameasjaks.
Lea Jürgenstein