Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Tulge, vennad, kuulge, õed …

/ Autor: / Rubriik: Uudis / Number:  /

Piiskop Joel Luhamets annab kauaaegsele Sangaste koguduse lastetöö tegijale Riina Pillile, kel on suured teened kogu praostkonna pühapäevakoolitöö juhtimises, üle kirikuvalitsuse poolt EELK Teeneteristi tunnustusmärgi. Õnnitlejate hulgas on (paremalt) praost Mart Jaanson, Hargla koguduse praktikant Signe Salumets, õp Tiit Kuusemaa ja abipraost Vallo Ehasalu.3 X Liina Raudvassar

Valga praostkonna piiblipäev peeti 14. septembril Hargla koguduses ja sellest võttis osa huvilisi kõigist piirkonna üheteistkümnest kogudusest.

„Oleme praostkonnaga, mis liikmete arvult on Tartu Pauluse koguduse mõõtu, harjunud koos käima. Meie sooviks on, et kvartalis kord toimuks midagi, mis tooks kogudused kokku. Arutasime, et meie ettevõtmised on ehk liiga valdkonnapõhised ja et nüüd võiks midagi teha, mis kõnetaks kõiki liikmeid,“ räägib üks korraldajatest, Miina-Liisa Kuusemaa Puhja kogudusest.
Tema sõnul langes liisk Hargla kogudusele mitmel põhjusel: „Sügisel saab sellist üritust korraldada ka kirikus, mida ei saa soojaks kütta. Hargla on sellel aastal Puhja koguduse eestpalvekogudus, sestap võttis palvepäevast osa 18 Puhja koguduse liiget. Argumendiks oli seegi, et Harglas pole ammu praostkondlikku üritust korraldatud.“ Miina-Liisa kiidab Valga praostkonna inimesi, kes suudavad taolise ürituse korraldamiseks ennast kokku võtta ja korralduskoormust omavahel jagada.
Päev algas konverentsiga Hargla kirikus, mille avas praost Mart Jaanson. Eesti Piibliseltsi esindajana rääkis keeleteadlane Mart Rannut eestlaste jõudmisest siinsetele aladele ning eestikeelsest Piiblist ja piibliseltside tegevusest jumalasõna levitamisel.
Teise ettekande pidas Hargla koguduse hooldajaõpetaja abipraost Vallo Ehasalu, kes andis ülevaate pastorist, keeleteadlasest, Eesti Piibliseltsi asutajaliikmest ja Hargla kivikiriku ehitajast õp dr Heinrich Georg von Jannaust, kes sündis Prantsuse revolutsiooni aastal 1789 Laiusel ja suri esimese Eesti laulupeo aastal 1869 Dresdenis. Ka tema isa oli vaimulik, Laiuse pastor, hilisem Tartu praost.
„Oletada võib, et Hargla kihelkond ja Koiva jõgi on avardanud Jannau maailmavaadet, andnud teatud käegakatsutavuse teemadele, millega ta eluaeg tegeles,“ arutles Ehasalu, kes enda sõnul on jõudnud oma kogudust Harglas juba ära tüüdata koguduse kunagise estofiilist hingekarjase eluloo ülevaadetega. „Asjaajamiskeelena Harglas kasutas Jannau selget Tartu murret. Selles keeles on näiteks kassaraamat ja põhikiri. Kui Jannau läheb Tartusse, saab asjaajamise keeleks saksa keel,“ toob kõneleja näite keeleküsimusest, mis Jannaule oli väga oluline.
Enne einet kirikuaias avas abipraost Vallo Ehasalu oma kuulsale eelkäijale õp dr Jannaule kiriku kõrvale mälestuskivi „mälestuseks meie vanale heale õpetajale, kes on kuulutanud ustavalt Sinu sõna ühes kihelkonnas. Kes on palju tööd teinud, et Sinu sõna võiks levida meie inimeste keskel, ja kes on hoidnud ülal neid kiriku müüre. Oleme nõnda suures tänumeeles selle eest, et Sinu sõna alati räägib meiega“.
Päevale pakkus mõjusa kokkuvõtte kontsertjumalateenistus, kus keskenduti teemale „Meie ligimene“. Muusikalist külakosti tõi Trapene naiskoor Lätist ja mitme laulupalaga astus üles ka Valga praostkonna projektikoor. Elva koguduse lastetöö tegija Kristiina Lõhmuse juhendamisel esitasid päevast osa võtnud lapsed etenduse halastajast samaarlasest.
Liina Raudvassar

Pildigalerii:

Abipraost Vallo Ehasalu avas Hargla kiriku kõrval mälestuskivi õp dr Heinrich Georg von Jannaule.
Keeleteadlane Mart Rannut esindas Eesti Piibliseltsi.