Üheksakümnendad

Juhid: 

1991–1996 Kalle Kasemaa

1996–1997 Tõnu Lehtsaar

1997–1998 Peeter Roosimaa

1998–2001 Tarmo Kulmar

Lõpetas:

Bakalaureuseõppe:79

Magistriõppe: 19

Kaitses doktoritöö: 3

Usuteaduskonna lõpetanud EELK vaimulikud*

1993: Jaanus Noormägi; 1994: Toomas Paul (doktor), Tarmo Kulmar (doktor); 1995: Vallo Ehasalu,Taavi Laanepere,Urmas Petti, Allan Taruste, Kerstin Kask, Rein Schihalejev;

1996: Lagle Heinla,Arho Tuhkru,Mare Mägi (hilisem Palgi),Toomas Põld; 1997: Arvo Lasting,Jaan Nuga,Meelis-Lauri Erikson,Triin Kulver (hilisem Simson), Ivo Pill (avatud ülikool, edaspidi AÜ), Jaan Tammsalu (AÜ), Tauno Teder (AÜ),Veiko Vihuri (AÜ, doktor 2007), Kalle Kasemaa (doktor); 1998: Anne Liiber (hilisem Burghardt),Argo Olesk,Kalle Kadakas,Heino Nurk (AÜ); 1999: Ants Tooming,Mart Jaanson (2014 doktor).

*Kümnendi arvestuses märgitud vaimuliku esimene TÜ-s omandatud kõrghariduse aste. Sulgudes doktorikraadi saamise aeg.

Vilistlaste veebiusutlus

Septembri alguses tegi Eesti Kirik usuteaduskonna vilistlaste seas veebiküsitluse (37 vastajat), et kaasata neid lehetegemisse. Küsitluse tulemusi esitleme kümnendite kaupa lehekülgedel 2–4.

1990ndad: Usuteaduskond on mu suur armastus.

Enim nimetatud märksõnad: ühtehoidev, loominguline, vaba.

Esines veel: vaimne, pöörane, julge, ootamatu, vaimukunstikool, teoloogiahuvi, keeled, avatus, kirevus, otsingud, põlvkonnad, entusiasm, uus algus, põnevad isiksused, hubane, rikastav, hariv, akadeemilisus, põnev, aukartus ainese ees, metsik, reaalne tudengielu, lõbus, avastamisrõõm, personaalne lähenemine, osaduslik, põhjalikkus.

Lemmikõppeaine: vanakreeka keel.

Lemmikõppejõud: Kalle Kasemaa (konkurentsitult).

Õppeväline kogunemine: Roosi maja (konkurentsitult).

Millest tunti puudust? 

Enim: rahast ja eestikeelsest õppekirjandusest.

Esines veel: süsteemsusest; isiklikust usust (Sest ma ei saanud pooltest asjadest aru sellepärast. Isiklik usk oli teaduskonnas vaikimisi eeldus, aga mitte reaalsus ja see tekitas lõpuks mingi lõhestatuse. Ja tunde, et teoloogial pole palju pistmist reaalse eluga. Kaasaegse uskmatu maailma teemat nagu ei puudutatud teaduskonnas 90ndatel.); süstemaatilisest teoloogiast; toidust; vaikusest; õpioskustest.

Mida andis õppimine?

Enim: laiapõhilise avara humanitaarhariduse, maailmavaate ja maailmatunnetuse.

Esines veel: vabaduse mõelda teisiti, kui ühiskonnas eeldatakse; sarnaste huvide ja küsimustega sõbrad ja kaaslased; ligipääsu ühiskonnast sõltumatule vaimsele ruumile; oskuse elada koos endast erinevaga; ettevalmistuse kirikutööks; „võrgustiku“ kogu eluks, pean usuteaduskonna tegemistel siiani silma peal;sügava vaate elule, kriitikajulguse, sõbrad;elu täis avastusi;rohkem kui ma suudan kirja panna: usuteaduskond on mu suur armastus;avara maailmapildi; laia silmaringi, lisas tugevalt enesekindlust ja eneseteadvust juurde; praeguse ameti; sügavuti kristlusesse mineku.

1990ndate vilistlane ühiskonnas:õppejõud, teadlane, vaimulik (esines pastor, EELK preester, luterlik vaimulik), õpetaja, hingehoidja, koolituste korraldaja; usundiõpetuse ja filosoofia õpetaja,ettevõtja, kirjanik, vabakutseline ajakirjanik,vabakutseline kunstnik,ajakirjanik.

---