Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Ühisel meelel nii tõusu- kui mõõnaajal

/ Autor: / Rubriik: Uudis / Märksõnad:  / Number:  /

Nissi kogudusest olid esmakordselt sinodil ema ja tütar Kadri Tamm (istub vasakul) ja Marta-Marleen Tamm, vasakul seisab õpetaja Lea Jants.
Rita Puidet

Lääne-Harju praostkonna sinod kogunes 20. aprillil Raplasse.

On alati kuidagi eriliselt meeldiv olla külaline Lääne-Harju praostkonna koosolekul. Rahulik, asjalik, koostööaldis õhkkond vürtsitatuna sõbraliku huumoriga on see, mis kutsub pikka sõitu ette võtma. Võib-olla tulenes seekordne meeldiv kogemus ka asjaolust, et praost Jüri Vallsalu palus esmalt kõigil end tutvustada.

„Müüa“ kogudusi
Praost tänas kogudusi ja töövaldkondade juhte suure töö eest ja soovis, et kõigil jätkuks entusiasmi ja jõudu edasi toimetada. Aruandeaastal vähenes liikmesannetajate arv 74 annetaja võrra – liikmesannetajaid oli 2297. Kuna kogudused toimetavad vabatahtliku annetuse toel, siis praost nägi languse põhjusena asjaolu, et kogudusi ei ole suudetud „müüa“. Rahapuudus on kõigi vabatahtliku liikmeannetusega organisatsioonide probleem.
Rõõmustada võib, et praostkonda on tööle tulnud diakon Lev Lekarkin Keilasse ja jutlustaja Riina Kaukver Raplasse. Et regulaarselt saavad kokku praostkonna vaimulikud ja lastetöötegijad. Lastetööst andiski ülevaate koordinaator Kati Raudsepp. Ta ütles, et praostkonna 10 kogudusest on kaheksas pühapäevakool, Sakus näiteks veel beebilauluring ja Ristil mininoortekad.
Ühisüritustest tõstis ta esile lastepäeva Hageris, kus osales umbes sada inimest. Sel aastal on lastetöötegijad loosinud välja eestpalvekogudused, et toetada üksteist palves. Eestpalvesse on võetud ka need kaks kogudust, kus lastetööd ei toimu.
Muusikatöö koordinaatorilt Pille Metssonilt sai kuulda plaanist moodustada praostkonna lastekoor, et ka lapsed saaks tunda ühist osadust. Kuulda sai ettevõtmistest, mis sel aastal tulekul.

Põnev aasta
Iga koguduse esindaja sai ka mõne minuti jooksul esile tuua möödunud aastat iseloomustavat. Magne Mølster Saku kogudusest rõõmustas piiblikooli ja tööle võetud noortejuhi üle. Noortejuhi üle tundis heameelt ka Annika Laats, aga elavat huvi tunti Ristile elama võetud pagulaspere vastu. Õpetaja sõnul on kogudus tundnud kiusamist ja vaenu, „kuid tagantjärele oleme kogenud suurt Jumala armu, see kogemus on meid liitnud,“ sõnas Laats.
Rapla koguduse õpetaja Mihkel Kukk märkis head koostööd Raikküla vallaga, Rannamõisa õpetaja Aare Kimmel koguduse inimesi liitvaid osadusõhtuid, noorte juhitavat ülistusbändi ja -teenistusi.
Õpetaja Joel Siim sai kõnelda Paldiski ja Harju-Madise kogudusest. Esimesest mainis ta positiivselt lastetööd ja seda, et Pille-Riin Pärnala-Roots on alustanud ka noortetööga. Kurb on see, et kogudusel puudub organist ja orel on oma aja ära elanud. Ka rääkis ta, et varisemisohtlik kogudusemaja anti üle uuele omanikule. Harju-Madisest kõneldes meenutas Joel Siim, et igavikuteele saadeti emeriitõpetaja Juta Siirak ja et koguduse annetuste eest remonditi orel.
Nissi kogudus rõõmustab organist Jaan Vaidla ja väikese ansambli üle, tänu kellele on jumalateenistused muusikaliselt elavnenud. Sel suvel toimub koguduses kolmandat korda restaureerimislaager, jagas oma kogemust õpetaja Lea Jants.
Vastukaaluks vähenevatele numbritele sõnas Keila koguduse õpetaja Marek Roots, et tema leerilaste numbri languse üle ei muretse: „Mina nautisin eelmise aasta leerikursusi, mis olid väiksemate osalejate arvuga ja võimaldasid sisukaid vestlusi.“ Eelmisest aastast tõi ta esile uue kirikukella pühitsemise. Igal keskpäeval kõlav kellamäng on toonud linna enam kristlikku identiteeti ja kogudus on saanud rohkem nähtavaks.
Järvakandi koguduse sinodisaadik Valve Viljak tõi esile kogudust teenivad kaks vaimulikku, Mihkel ja Kalju Kuke, tänu kellele võib jumalateenistusi pidada ka soome ja vene keeles. Kogudus tähistas 20. aastapäeva ja maavanem kinkis neile reformatsiooni juubeli puhul õunapuu.
Hageri koguduse saadik Sig­rid Põld julgustas kogudusi minema sotsiaalmeediasse ja edastas rõõmusõnumi, et sinodile eelnenud päeval oli PRIAst saabunud sõnum Hageri palvemaja remondi rahastusest.

Kaalukausil hool ja armastus
Sõnaline ja tulude-kulude aruanne kinnitatud, võis hääletama hakata ja seda sai teha mitu korda. Esialgu see erilist pinget ei pakkunud, sest kui möödunud nädalal toimunud 29. kirikukogu istungjärgul olid saadikuteks Annika Laats, Sigrid Põld ja Mihkel Kukk, siis nemad valiti ka järgmisesse kirikukogusse. Asendusliikmeks sai Raivo Erm. Praostkonna nõukogusse seati kandidaatideks Sigrid Põld, Joel Siim ja Agu Kaljuste, liikmeteks valiti kaks esimest.
Kohaliku koguduse juhatuse esimehe Raivo Ermi ettepanekul valiti sinodil ka aasta juhatuseesimehe kandidaati. Üles seati Elju Grabbi Harju-Madiselt, Raivo Erm Raplast ja Mati Rande Keilast. Kuigi tunnustati kõiki kolme ja arvati, et tegemist on loteriiga, sest nende tegemisi ei saa kaalukausile panna, sai ülekaalukalt teistest rohkem hääli Elju Grabbi, kes ennastsalgavalt hoolitses manalateele läinud Juta Siiraku eest. „Elju on täis armastust ja usku,“ ütles tema kandidatuuri üles seadnud Annika Laats.
Kirikuvalitsusest osales sinodil piiskop Tiit Salumäe, kes kõneles meediatööst ja päris kuulajailt, kas nad Eesti Kirikut loevad ja tellivad. Ta kinnitas, et kirikuleht on kiriku prioriteet. Koguduste kodulehtedest kõneldes oli ta aga tõre: „Ei saa olla nähtav sellega, et sa midagi ei tee.“ Veel kutsus ta koguduseliikmeid registreeruma eelolevale kirikukongressile ning kõneles Kodu- ja Välis-Eesti kiriku ühinemisest praktikas.
Töist sinodipäeva jääb meenutama lõunapausi ajal kultuurikeskuses külastatud Raimond Valgre tuba, mille seinu kattis erakordne tapeet. Sellel kajastus helilooja lühikeseks jäänud elu.
Rita Puidet

Lääne-Harju praostkond
Praostkonnas on 10 kogudust, 9 kirikut ja 3 palvemaja.
Kogudusi teenib 9 vaimulikku ja jutlustaja.
Kirikukogu liikmeteks valiti Annika Laats, Sigrid Põld ja Mihkel Kukk.