Üks kindel linn 1. osa

1.
Kaarli koguduse kontsertkoor laulis Wittenbergi lossikirikus ja Helmstedtis.

Peatselt täitub 500 aastat reformatsioonist ja juba kümme aastat enne seda on Saksamaal tähistatud nn teema-aastaid. Et 2012. aasta teemaks on «Muusika ja reformatsioon», siis sai auväärse esinemiskutse Kaarli koguduse kontsertkoor Piret Aidulo juhatusel, dirigent esines sel kontserdireisil ka organistina.
Kontserdid toimusid maailmakuulsas Wittenbergis – ametlikult Lutherstadt Wittenberg – ja Helmstedti linnas Alam-Saksis. Kui II maailmasõja järel märgiti Euroopas maha uued võimupiirid, siis jäi Saksi-Anhaltis Elbe kaldal asuv Wittenberg punase ida suletud tsooni, saades avatuks alles 1990ndatel.

Orelipooltundidest
Piret Aidulo, Kaarli koguduse peaorganist ja muusikajuht, avas kontserdireisi 6. juulil orelipooltunniga Wittenbergi lossikirikus. Esialgselt pidi see kontsert toimuma Wittenbergi linnakirikus, aga et sealne orel vajas tõsisemat remonti, siis viidi kontsert üle lossikirikusse.
See oli tähenduslik muudatus, sest just nimelt 1496–1506 ehitatud lossikiriku uksele kinnitas Martin Luther 31. oktoobril 1517 oma kuulsad 95 teesi, mis maailma kirikuelu ümber kujundasid. Selles kirikus on nii tema kui ka Philipp Melanchthoni haud.
Too 88 meetri kõrgune vägev kirikuhoone on igati väärikas arhitektuuriline alustala koraalile «Ein feste Burg ist unser Gott». Lossikiriku oreli ehitas 1863. a Friedrich Ladegast, seda pilli on hiljem täiendanud nii Wilhelm Saueri kui ka Herman Eule firma, nii et nüüd on sellel 57 registrit, elektropneumaatiline traktuur, 4 manuaali ja pedaal.
Esinemistsükli avas ja 10. juulil ka lõpetas Piret Aidulo orelipooltund samas lossikirikus. Neis orelipooltundides mängis ta valdavalt eesti muusikat.
Piret Aidulo: «Akustika on kirikus väga hea ja orel kõlas samuti hästi. Orel asub rõdul, kuid hoone head proportsioonid toetavad muusika kõlapilti. Pean siiski ütlema, et meie Eesti orelid, näiteks Tallinna toomkirikus ja Kaarlis, ei jää millegi poolest alla, vaid on pigem paremad.
Erilist huvi tunti Pärdi orelimuusika vastu, mis oli näiteks lossikiriku organistile tundmatu. Kuulajaid oli palju ja vastukaja hea. Wittenbergil ja lossikirikul kui Lutheri matmispaigal on kultuuriloos oluline koht ning seetõttu on ta turistide reisisihtide hulgas tähtsal kohal. Aga lossikirik läheb nüüd remonti ja valmib reformatsiooni aastapäevaks.»

Koori esinemistest
7. juulil andis koor kolmveerandtunnise kontserdi Wittenbergis toimunud koorifoorumil, kus Palestrina ja Durufle kõrval oli kavas valdavalt eesti muusika. Kesksel kohal olid Cyrillus Kreegi viis vaimulikku laulu.
Piret Aidulo: «Koor tuli oma ülesannetega väga hästi toime. Koorilauljad olid kohapeal keskendunud just laulmisele, sest ei olnud seda tavapärast tormamist nagu kodumaal, kus kõigil palju kohustusi. Arvan, et on suur au, et meid valiti esindama Eestit.
Esimene kontsert oli kõige keerulisem, sest meil puudus võimalus kohapeal eelnevalt akustikat proovida. Publiku vastukaja oli soe ja siiras. Väga tore oli vastuvõtt väikeses Helmstedti linnas, kus vastuvõtjad olid hoole ja armastusega planeerinud kogu meie kohaloleku aja.
Koor teenis Wittenbergi lossikirikus lauluga ka jumalateenistustel, esitades Urmas Sisaski ja Kuldar Singi laule. Lossikiriku jumalateenistus oli tähelepanuväärne veel seetõttu, et seal osales umbes 100 välismaal töötavat saksa vaimulikku oma perekonnaga.»
Ulatusliku kavaga koorikontsert toimus 9. juulil Helmstedtis.

Tagasipilke reisile  
Piret Aidulo: «Olen rõõmus, et nägime Saksamaast eelkõige sellist toredat väikelinnade poolt. Saime rohkem teada luteri kiriku rajaja elust ja tegevusest. Üks asi on lugeda seda kõike raamatust, hoopis teine viibida neis paigus, kus ta elas ja tegutses. »
(Järgneb.)
Ene Pilliroog