Üksteist rohkem toetades

Kaunil sügisesel nädalavahetusel kohtusid EELK koguduste juhatuseesimehed Roostal, et arutada kiriku rolli ühiskonnas teemal «Meie kirik – keda see huvitab?».
Kohale oli tulnud üle 80 juhatuseesimehe üle kogu Eesti. Aasta juhatuseesimeheks valiti nelja kandidaadi hulgast Mõisaküla koguduse juhatuse esimees Kunnar Keres.
Eesti Kirik uuris konverentsi eestvedajatelt, milliseid uusi mõtteid on andnud kolmandat aastat korraldatud ettevõtmine.
Karl Mäesepp, Rakvere Kolmainu koguduse juhatuse esimees, tunnistas, et konverents on läinud kogu aeg paremaks.
«Uuendus oli avatud ruumi meetodi rakendamine, milles rühmatöö teemad pakkusid inimesed ise välja. Teema esitaja oli automaatselt töögrupi juht. Kokku saadi 13 töögruppi, millest kahte tuli minul juhtida. Vestlesime esimeses grupis rahast. Leidsime, et koguduse eelarvet tuleb pidevalt jälgida ja see peab olema mõistlikult koostatud.
Oluline on maksta koguduse õpetajale korralikku töötasu, sest õpetajat tuleb hoida. Koguduse liikmetele tuleb selgitada, kuhu raha läheb, sest see motiveerib inimesi rohkem kogudust toetama. Kogudused võiksid üheskoos tellida näiteks raamatupidamisteenust, sest nii tuleb odavam. Oluline on hoida ka sidemeid kohaliku omavalitsuse ja sõpruskogudustega, kes toetavad.
Teises grupis rääkisime vaimulike ja koguduse kaastöölistega toimuvast koostööst. Kirikuõpetaja peaks ennekõike saama keskenduda Jumala sõna kuulutamisele. Juhatus saaks aidata leida tublisid kaastöölisi ja korraldada suhteid kohaliku omavalitsuse tasandil. Kirik võiks olla avatud kõigile inimestele ja üritustele, kui need sobivad kiriku töö eesmärgiga.
Juhatus ja nõukogu saavad oma otsuseid vastu võtta koguduseliikmetega arvestades. Oluline on, et korra-paar aastas võiksid kohtuda praostkonna koguduste juhatuste esindajad ka omavahel. Inimeste tunnustamine on samuti tähtis, sest enamik kirikutööst tehakse vabatahtliku tööna.»
Juhani Jaeger, Tartu Ülikooli-Jaani koguduse juhatuse esimees, pidas oluliseks teatud ühtse hingamise tekkimist.
«Kokkutulnud olid vägagi positiivse suhtumisega inimesed, kes vaatavad tulevikku lootusrikkalt. Inimesed, kes kogudustes tegelevad juhtimisega, töötavad väga erinevates valdkondades ja see teeb kohtumise huvitavaks. Küsimusi hindavad inimesed igaüks oma taustast ja kogemustest lähtudes ja see teeb teemakäsitluse mitmekülgseks.»
Mart Johanson, Jõelähtme koguduse juhatuse esimees, soovis, et kogudustel võiks olla palju enam omavahelisi kontakte.
«Varasematel aastatel olid inimesed formaalsemad ja avanemine toimus alles õhtul saunas, mil räägiti isiklikumaid asju. Sel aastal pakkusime välja võimaluse ise teemasid tõstatada ja see tegi asja südamelähedasemaks. Tähtis on dialoogi ja vestluse tekkimine. Sel konverentsil oli kõigil hea meel rääkimisest ja kõik tundsid end vabalt.
Oma rühmas rääkisime juhatuseesimeeste konverentsi tulevikust. Võiks olla ka rohkem kiriku kõiki institutsioone puudutavaid kohtumisi, kus võiksid osaleda nii juhatuste liikmed, pastorid ja teised koguduste töötajad kui kirikuvalitsus. Inimesed võiksid üksteist rohkem toetada ja armastada. Avatud ruumi meetod andis üllatava kogemuse inimeste ühisjõust ja julgustas meid taasnägema nii enda kui teiste andeid ja koostöö suurt jõudu.»
Katrin-Helena Melder, Järva-Jaani koguduse õpetaja, tunnistas, et konverentsi areng on toimunud positiivsuse suunas.
«Uuendus oli ka see, et õhtu- ja hommikupalvused pidasid ilmikud, ja see tekitas hea tunde. Oluline on mõista, et palvetamine pole mitte ainult vaimuliku rida, vaid ka koguduseliikmetel on siin oma roll. Palvused olid lihtsad ja siirad. Põnev oli ka aasta juhatuse­esimeeste intervjueerimine Indrek Treufeldti poolt, mis andis võimaluse inimestega lähemalt tutvuda.»
Kaido Soom 

Toetusavaldus konsistooriumile
Homoseksuaalse elustiili propageerimine vaimuliku poolt on lubamatu.
EELK koguduste juhatuse- esimeeste III konverents