Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Ülemaailmne naiste palvepäev ka Eestis

/ Autor: / Rubriik: Uudis / Number:  /

Eeloleval reedel peetakse ülemaailmset naiste palvepäeva, mille teemaks tänavu «Jumala tarkus annab uue arusaama». Kõikjal toimuvad oikumeenilised jumalateenistused, ka Eestis.Eestis saab osaleda oikumeenilisel jumalateenistusel Tallinnas Püha Siimeoni ja Naisprohvet Hanna kirikus (Ahtri 5). Jumalateenistusel, mis algab kell 18, kõneleb metropoliit Stefanus, laulab Tallinna oikumeeniline naiskoor Marika Kahari, Urve Pihlaku ja Aivi Otsniku juhatusel. Pärnus toimub jumalateenistus reedel kell 18 Saalemi vabakoguduse palvelas. Palvepäeva jumalateenistusi peetakse samal päeval ka Tartus, Rakveres ja Võrus.
Selle aasta palvetekstid on koostanud Guajaana maailma palvepäeva komitee.
Ülemaailmset palvepäeva korraldab 19. sajandil Ameerikas ja Kanadas alguse saanud kristlike naiste liikumine Maailma Palvepäev (World Day of Prayer, WDP), mis tänaseks tegutseb juba umbes 170 riigis. Igaks aastaks valitakse kandev teema. Selle järgi koostavad igal aastal erineva riigi naised tekstid. Need vaatab läbi ja redigeerib neljaks aastaks valitav rahvusvaheline komitee, mille peakorter asub New Yorgis. Palvepäevale on kõikjal maailmas eelnenud tekste koostanud maad tutvustavad õhtud ja piiblitunnid.
Eestis koordineerib organisatsiooni tööd rahvuslik komitee, millel on siin kaks kaastöölist. «Tegelikult oleme osa liikumisest «Foorum», mis on üks Euroopa kristlike naiste oikumeenilisi ühendusi. Sellel on tegus toimkond ja palju toetajaid,» selgitab üks kaastöölistest Katrin Oidjärv.
Eestis ühineti ülemaailmse palvepäevaga 1990. aastate keskel, ettevõtmise algatajaks oli toona näitleja Malle Pärn. Eesti elanike huvi palvepäeva vastu on olnud pidev, ütles Eesti Kirikule Katrin Oidjärv. «Osalejaid on nii palju, et väiksem kirik on täis, aga suurem kirik jääks pisut tühjavõitu.» Oikumeenia osas paistavad samuti meie naised hästi silma: «Meie rikkus on see, et eri konfessioonide naised omavahel nii hästi läbi saavad, ja see ka, et meil on nii palju kauneid pühakodasid, kus teenistust pidada,» tõdeb Oidjärv.

Lea Jürgenstein

Jaga