Ülestõusmisaja kirikukogu

26. aprillil kogunes EELK XXXI kirikukogu oma kevadistungjärgule, mis toimus esmakordselt hübriidkoosolekuna, sest sellest sai osa võtta Mustamäe Maarja Magdaleena kirikus ja ka Zoomi veebikeskkonnas kodust lahkumata.

Istungjärgu eel said kohale tulnud võimaluse tutvuda poolelioleva Maarja Magdaleena kirikuga. Avajumalateenistuse pidasid samas Tallinna praost Jaan Tammsalu ja õp Arne Hiob, kaasa teenisid ilmiksaadikud Riivo Sinijärv ja Tunne Kelam, organist oli Maarja Vardja. Jutlust alustas kohaliku koguduse õpetaja Tiina Klement kirikulisi tervitades. Keskendudes hea karjase motiivile märkis õp Klement, et Mustamäel on poolelioleva kiriku näol olemas haljas aas, kuhu Õnnistegija kutsel saab koguneda. Et hingeldamise asemel võiks jõuda Issanda ligiolus rahuliku hingamiseni. 

Kirikukogu otsustusvõimeline

Kiriku parlamenti juhtinud peapiiskop Urmas Viilma märkis rakenduslikus osas, et kirikukogu on otsustusvõimeline, kuna osa võtab kvoorumiks vajalik hulk saadikuid. 65 kirikukogu saadikust oli koos 60 – saalis 23 ja üle veebi ekraani vahendusel 24 saadikut. Mõned saadikud palusid luba enne istungjärgu lõppu lahkumiseks, mida juhatus aktsepteeris. 

Hübriidformaadi tehnilisi üksikasju selgitades nimetas Viilma, et veebis osalejad saavad hääletada virtuaalsete hääletussedelite abil ja saalis olijad oma saadikumandaati kasutades. Ta märkis, et sellises vormis, kus istungjärk toimub samaaegselt nii füüsiliselt kohapeal kui veebi vahendusel, töötab kirikukogu esmakordselt. Selle õnnestumise nimel oli ametis tehniline meeskond, mida juhtis Jane Lend, infotehnoloogilise sujumise eest seisis hea õp Toomas Nigola. Peapiiskoppi abistasid koosoleku juhtimisel kaasjuhatajatena assessor praost Marko Tiitus ja Riivo Sinijärv.

Töö aluseks kinnitati kaheksast sisupunktist koosnev päevakord ning võeti teadmiseks planeeritud ajakava.

Kiriku ja riigi seadused kooskõlla

Esimese päevakorrapunkti all tutvustas peapiiskop vajadust ühtlustada kiriku ja riigi seadusandlust pensioniea küsimuses. Kui 2017. aastast hakkas riiklik pensioniiga järk-järgult tõusma ja 65aastastele saabub õigus vanaduspensionile 2026. aastal, siis kirikuseadustiku paragrahvid 58 ja 94 ei ole sellega üksüheselt kooskõlas. 2019. aastal muudeti kirikuseadustiku sõnastust, võrdsustades vaimuliku emerituuri siirdumise iga riikliku vanaduspensioni eaga. Samas jäi jõusse nõue, et vaimulik arvatakse emerituuri 65aastaselt, kui tema ametiaega ei pikendata. 

Vältimaks asjatut segadust tegi kirikuvalitsus kirikukogule ettepaneku, et kirikuseadustiku § 58 lõikes 3 sätestatud nõude rakendamine jõustuks alates 2026. aastast ning § 94 lõikes 1 toodud tingimus, et vaimulik arvatakse emerituuri 65aastaselt, kui tema ametiaega ei ole ettenähtud korras pikendatud, kehtiks kuni 2025. aasta lõpuni. Kirikukogu oli nõus menetlema koostatud eelnõu kiireloomuliselt, eelnõu läbis kaks lugemist ning päädis vastuvõtmisega. 

Ühehäälselt kinnitati 2021. aasta majandus-

aasta täitmise aruanne ja vaid ühe vastuhäälega 2021. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne. Vastavatel teemadel tegi tutvustava ettekande kantsler Andrus Mõttus, kes muu hulgas avas koroona-aastate mõju kiriku majandusnäitajatele.

Kantsleri osaks oli ka tutvustada sügisistungjärgul tagasi lükatud eelnõu kirikuvalitsuse liikmete teenistustasude arvestamise aluste kohta. Mäletatavasti kirikukogu toona esitatud eelnõu ei toetanud ja palus majandusnõukogul kevadistungjärguks välja töötada konsistooriumi liikmete palgaastmestik, lisades sellesse süsteemi ka praostid ja kirikuvalitsusele alluvad ametnikud.

Kantsler märkis vajadust luua praegusesse ebamäärasusse selgust ning pakkus välja koefitsiendid, mille varal võiks toimuda alates järgmisest kalendriaastast vastavate ametikohtade töötasu arvutamine. Ette valmistatud eelnõu kohaselt võiks vabariigi 2020. aasta keskmist brutokuupalka aluseks võttes määrata peapiiskopi brutopalgaks 2,5kordne keskmine kuupalk. Kirikuvalitsuse liikmete ja praostide brutopalk arvutataks peapiiskopi kuutasu alusel, mis korrutatakse kindlaksmääratud koefitsientidega (kantsler 0,8; piiskop 0,3; assessor 0,15, praost 0,08). 

Mitmes sõnavõtus väljendati valmidust kinnitada majandusnõukogu koostatud eelnõu. Laekus ka kaks muudatusettepanekut, mis pandi hääletusele. Õp Tiit Kuusemaa ettepanek tõsta praosti teenistustasu arvutamise koefitsienti 0,08-lt 0,1-le leidis toetuse (35 poolt, 13 vastu ja 11 erapooletut), aga praost Mart Salumäe ettepanek tõsta piiskopi teenistustasu 0,3-lt 0,5-le ei saanud vajalikul määral toetust (15 poolt, 15 vastu, 22 erapooletut). Lõpphääletusele jõudnud eelnõu konsistooriumi liikmete ja praostide teenistustasu arvutamise aluste määramise kohta leidis kirikukogu heakskiidu (48 poolt, 2 vastu, 5 erapooletut). 

Üks sihtasutus asutati, teine lõpetati

Tutvustamaks ideed reorganiseerida usuteaduse instituut (UI) sihtasutuseks sai sõna rektor assessor Ove Sander, kes selgitas, et praegu tegutseb UI EELK allasutusena ning ei ole eraldiseisev juriidiline isik. Sellise juriidilise staatuse tõttu on aga raskendatud erinevate toetuste taotlemine. Sander märkis, et eesmärgiks on luua võimalus pidada vajadusel lisaks kõrgkoolile sama sihtasutuse all ka muid õppeasutusi, näiteks gümnaasiumi. Kirikukogu nõustus ühehäälselt ettepanekuga asutada SA EELK Usuteaduse Instituut.

Assessor Sanderi osaks oli ka tutvustada kirikukogule mõtet lõpetada SA EELK Diakooniahaigla tegevus. Kirikule kuuluv hooldushaigla asutati 1999. aastal ühisprojektina koostöös välispartneritega. Haigla töötas rendipindadel Tallinnas Hiiu tn 42 ning pakkus 50 voodikohal statsionaarset õendusabi, hospiitsteenust ja koduõendusteenust. Veel oli haiglas 10 voodikohta üldhooldekodu ehk pansionaadi teenuse jaoks. 

Haiglal oli haigekassaga ravi rahastamise leping kuni 2018. aasta oktoobrini. Haigekassa valikupartnerite konkursil jäi haigla statsionaarse õendusabi lepinguta ning haigekassa palus Põhja-Eesti Regionaalhaigla appi diakooniahaigla rahastamiseks. Kahjuks ilmnes, et haigla tegevuse jätkamisel puudus siiski suutlikkus. 

Assessor Sanderi selgitusel on tänaseks diakooniahaigla tegevus sisuliselt lõppenud ning puudub mõistlik põhjendus juriidilise keha säilitamiseks: „Kurbusega tuleb tõdeda, et oma haiglat enam pole, aga alternatiive ka polnud. Rõõm on samas, et töö jätkub ja samas hoones. Samuti et oleme saanud kompensatsiooni ümmarguselt pool miljonit eurot, mille varal saame tagada hooldushaigla teenust meie eakatele vaimulikele ja nende leskedele.“ Kirikukogu nõustus ühel häälel sõnastatud ettepanekuga.

Jäädes ülestõusmisusule kindlaks

„Oleme kirikuaasta ringiga ülestõusmisajas,“ alustas korralist sõnavõttu „Olukorrast kirikus“ peapiiskop Viilma.  Tema sõnul on meie ülesanne kirikuna ja ka üksikisikutena jääda oma ülestõusmisusule kindlaks nendes tingimustes ja keskkonnas, mis meile on seatud. 

Ta meenutas teemasid, millele keskendus oma ettekandes sügisistungjärgul (lõpule jõudnud õigusreform; hetkeseis piiskoppide ja piiskopkondadega; meediakajastus „Usu võimust“) ja kinnitas, et ükski nendest ei ole kaotanud oma aktuaalsust, ent kõige aktuaalsemaks on muutunud pool aastat hiljem küsimus rahust ja julgeolekust: „Kõige enam vajame Jeesust kui Rahuvürsti, kes sisse astudes ütleks: „Rahu teile!“.“ 

Peapiiskop nimetas, et EELKs oli 2021. aastal 169 kogudust ja teenistuses 245 vaimulikku, nendest Eestis teenis 227 ja välismaal diasporaatööl 18 vaimulikku. 

Teises pooles keskendus kirikupea rahu ja julgeoleku teemale: „Venemaa ja seda riiki juhtiva Putini agressiooni on hukka mõistnud kogu demokraatlik maailm, sealhulgas kirikud (sh EELK) ja kirikuid ühendavad oikumeenilised organisatsioonid. Kirikud Euroopas ja mujalgi maailmas on käivitanud oma humanitaarmissioonid Ukraina aitamiseks ja põgenike toetuseks.“ Tema sõnul on konsistoorium ja EELK kogudused asunud samuti operatiivselt sõjapõgenikke aitama. Ukraina toetuseks kirikuvalitsuse poolt loodud erifond eraldas reservfondist 20 000 eurot, millest suur osa on Ukraina partnerkirikule, Luterlikule Maailmaliidule ja Ukraina Kultuurikeskusele eraldatud. Samal ajal on kogudused üle Eesti teinud korjandusi.

Peapiiskop luges ette Ukraina Saksa Evangeelse Luterliku Kiriku piiskopi Pavlo Švartzi ülestõusmispüha läkituse, rahusõnumi sõja epitsentrist.„Tänu usule ülestõusnud Kristusesse oleme kirikuna kestnud ja kestame ka edasi,“ lõpetas peapiiskop Viilma saadikute poole pöördudes neid kaasamõtlemise eest tänades.

Kirikukogu päeva lõpetas palvusega emeriitpiiskop Einar Soone.

Liina Raudvassar

Kirikukogu kevadistungjärgul

Muudeti EELK kirikuseadustiku § 58 ja § 94

Kinnitati 2021. aasta eelarve täitmise aruanne

Kinnitati 2021. aasta konsolideeritud majandus-

aasta aruanne 

Asutati SA EELK Usuteaduse Instituut

Lõpetati SA EELK Diakooniahaigla tegevus

Võeti vastu konsistooriumi liikmete ja praostide töö tasustamise alused