Ülestõusmispühad tõid usulist elevust

Aprillikuusse 80 aastat tagasi jäi palmipuudepüha ja vaikne nädal rohkete kontsertide ja jumalateenistustega.

Palmipuudepühal, mis 1935. aastal oli 14. aprillil, tähistas Viljandi maakogudus piduliku jumalateenistusega oma õpetaja Jaan Lattiku 25 aasta ametijuubelit.
Juubilar oli lõpetanud ülikooli kandidaadiastmega, teinud prooviaasta Peterburis Rudolf Kallase juures ja saanud 1909. aastal Viljandi maakonna vikaarõpetajaks, kust valiti 1910 maakoguduse õpetajaks. Jaan Lattik oli saanud üheks Eestimaa silmapaistvamaks ja populaarsemaks õpetajaks. Ta oli vaimukas kõnemees ja jutlustaja, samuti andekas kirjamees.
Huvi äratas juba tema 1908. aastal ilmunud esimene raamat «Meie noored», millele järgnesid «Minu kodust», «Surnu pruut», «Koolipoisid», «Mets», «Pühal maal» jt. Ta oli olnud gümnaasiumi direktor ja usuõpetaja, haridusminister (1925–1927) ja välisminister (1928–1931).
Pidulikul jumalateenistusel tulid esiettekandele Priit Ardna (end Elmar Rossmann) kaks uut vaimulikku meeskoorilaulu Helene Ranna sõnadele: palvelaul «Valguse vaim, oh tule» ja hoogne hümnilik «Ärka üles, mu hing».
Samasugune pidulik jumalateenistus oli 7. aprillil Tallinna Püha Vaimu kirikus. Siin olid kolleegid 40. ametiaastapäeva puhul õnnitlema tulnud õpetaja Eduard Beckmanni, kes lisaks abiõpetaja ametile oli usinalt tegev vangide hingekarjasena. Jutluse aluseks oli piiskop Rahamägi võtnud tähendamissõna Jeesuse jalgade pesemisest.
9.–10. aprillini toimusid konsistooriumi eksamid, kus teiste hulgas jõudis vaimuliku seisuseni tulevane peapiiskop Edgar Hark.

Äratusnädal ja koorilaul
Jalad oli alla saanud piiskoplik esindusmeeskoor. Esimene harjutus oli 5. aprillil konsistooriumi ruumes. Kokku oli tulnud 50 meest, kõik Tallinna Meestelaulu Seltsist. Haigestunud dirigenti prof August Topmani asendas esialgu helilooja Johannes Hiob.
Koori esimene esinemine J. S. Bachi, R. Tobiase, A. Kapi jt lauludega oli 28. aprillil toomkirikus. Kaastegev oli Helmi Betlem (sopran), oreli olid enda hoolde võtnud August Topman ja Hugo Oberg (Lepnurm). Vaimuliku sõna eest hoolitses muidugi piiskop Rahamägi. Kõlasid parimad kirikulaulud: koraal «Taevane rahu», Tobiase «Eks teie tea» ja Schuberti «Püha». H. Oberg esitas Francki ja Bachi oreliloomingut, H. Betlem aga A. Kapi «Ole mulle armuline» ja Mendelssohni «Kuule, Israel».
14. aprillil õnnistasid piiskop Rahamägi ja metropoliit Aleksander Eesti Panga uue maja. Kohal olid tähtsad riigiisad Konstantin Päts, Johan Laidoner ja Kaarel Eenpalu. Ei puudunud ka muusika, mis oli antud meeskoori hooleks, kes sündmust alustas koraaliga «Isamaa kogudus, astu nüüd Issanda ette».
Tallinna Kaarli noorte koondis korraldas 7.–12. aprillini äratusnädala juhtmõttega «Tee uude ellu», kus peale oma õpetajate jutlustasid külalised: õpetajad Treumann Tartu Peetrist, Järve Laiuselt, Torrim Saardest, Hiiemets Väike-Maarjast, Ostrov Sangastest jt. Noorte ettevõtmistel on ikka silma paistnud rohked muusikaettekanded. Nii ei puudunud selgi korral muusika – kõigepealt koguduse enda koorid Alfred Karafini (Karindi) ja Johannes Jürgensoni (Juhan Jürme) juhatusel, kuid ka tütarlaste gümnaasiumi koor ja solistid.

Palmipuudepüha kontserdid
Palmipuudepühal oli meie esinduskirikutes üldse rohkesti muusikat. Nigulistes esinesid koorid ja orkester dr B. Citovici, J. Vassiljevi ja prof Juhan Aaviku juhatusel. Kõlasid Gretšaninovi, Tšaikovski ja Kalinnikovi vaimulikud laulud, mis said stiilselt tõlgitsetud. Suurematest töödest olid ettekandel koorile, orkestrile ja orelile kirjutatud Tšehho­slovakkia muusikust suursaadiku J. Galia «Missa solemnis pastoralis» J. Vassiljevi juhatusel ja A. Gretšaninovi «Liturgia Domestica» J. Aaviku juhatusel. Erilist huvi äratas muidugi suursaadiku viieosaline missa, millest eriti tugeva mulje jätsid vägev suure tõusuga «Gloria» ja sügavtõsine «Benedictus».
Segakoor Raudam Karl Leinuse juhatusel andis kontserdi Tallinna Kaarli kirikus. Kaastegevad olid M. Tari orelil ja V. Janson viiulil. Koor ilmutas kõlalist puhtust ja sisulist selgust.
Tallinna Pauluse kogudus korraldas toomkirikus vaimuliku kontserdi, kus vaimuliku sõnaga esines õpetaja A. Lepp, muusika eest hoolitsesid aga organist Herbert Peterson, lauljad Helmi Betlem ja Enno Talivee (end Toomasberg), segakoor ja Kammermuusika Seltsi keelpilliorkester Arnold Biltse juhatusel. Ettekandel olid Johan Tamvergi kantaat «Üksipäinis», Peeter Süda orelipala «Ave Maria», katkendid Händeli oratooriumist «Messias». Esmakordselt olevat sel korral Eestis kõlanud Mendelssohni «Hümn» solistile, koorile, orelile ja orkestrile.
Tartu Jaanis oli õigeusu Uspenski kirikukoori kontsert. Eriti peen oli F. Ivanovi «Meie Isa» ettekanne. Head olid ka Arhangelski lood. Iseseisvalt esinesid Angelika Mahotina (metsosopran) ja Rudolf Jõks (tenor), kes esitas ka Tamvergi «Ma igatsen maale». Soolo-osi koorilauludes esitasid I. Vornik (sopran) ja N. Shura (alt). Orelipuldis istus Eduard Kiris. Juhatas A. Korovnikov. Osavõtt kontserdist oli elav, kirik oli peaaegu täis.
Ülikooli kirikus oli aga tund aega hiljem «Laulu-jumalateenistus». Esinesid Tartu Helikunsti Seltsi segakoor Miina Hermanni (Härma) ja Voldemar Kliimandi juhatusel (viimane esines ka orelil), A. Mahotina, I. Vornik ja Evald Turgan (viiul). Liturgia eest hoolitses prof Johan Kõpp.

Vaikse nädala sündmused
Ülestõusmispühad möödusid nii linnas kui ka maal suure usulise elevuse tähe all. Osavõtt jumalateenistustest oli rohke. Erilist huvi ilmutati vaimuliku kirjanduse vastu.
Suurel neljapäeval tuli Tartu Peetri kirikus teist korda ettekandele Brahmsi «Reekviem», esitajaiks Vanemuise Muusika Osakonna segakoor, sümfooniaorkester, Tooni Kroon (sopran), Karl Põlde (bass-bariton) ja Eduard Kiris (orel). Juhatas Eduard Tubin.
Tallinna Jaanis tuli suurel reedel esiettekandele Udu Topmani oratoorium «Kolgatale», mille teksti oli helilooja ise evangeeliumide järgi seadnud. Käsitles see muidugi Kristuse kannatusi ja ristisurma. Ettekandeaparaadi moodustasid Helmi Betlem (jutustaja), Karl Ots (Kristus), Jaani oratooriumikoor ja Ringhäälingu orkester autori juhatusel. Orelipartii esitas prof August Topman.
Ka Olevistes kõlas suurel reedel vaimulik muusika. Oleviste segakoor ja Tallinna Saksa Meestelaulu Selts võtsid ette raske ülesande kanda ette J. S. Bachi kahetunnine oratoorium «Johannese passioon» tema 250. sünniaastapäeva auks. Ära oli tehtud suur töö ja ettevalmistus oli korralik, mille ilmsiks saamist takistas mõningal määral Oleviste suure kajaga akustika.
Ülestõusmispühad leidsid ka raadios rohkesti kajastamist. Suurel neljapäeval oli ülekanne Tallinna Kaarlist, suurel reedel toomkirikust, apostliku õigeusu Issanda Muutmise peakirikust, õhtukoguduse jumalateenistuselt toomkirikust, Udu Topmani oratooriumi «Kolgatale» esituselt Tallinna Jaanist.
Vaiksel laupäeval võisid huvilised oma kodudes kuulda Bachi helitööde kontserti Tallinna Püha Vaimu kirikust ja öist teenistust Issanda Muutmise kirikust. Esimesel ja teisel pühal kanti üle jumalateenistused Kaarlist ja toomkirikust. Tartu saatejaam omakorda võimaldas kuulda jumalateenistusi Pauluse, Maarja ja ülikooli kirikust.

Tähtpäevad ja lahkumised
12. aprillil austas luterlik kirik Valga Peetri ja Luke koguduse köstrit-organisti Johan Pastarust ja tema abikaasat Agnest (sündinud Ellram) nende kuldpulmapäeval. Teenekas kirikumuusik oli sündinud Hummulis taluomaniku pojana. 1883 oli ta lõpetanud Tartu Hollmanni seminari, mille järel asus juhatama Hummuli vallakooli.
1908 sai temast Vändra Käru köster. Tegevust Valgas alustas ta 1920. aastal, olles ühtlasi usuõpetaja nii poeg- kui ka tütarlaste gümnaasiumis. Laulukoore oli ta hakanud juhatama juba 1883. aastal. Perekonnas oli kuus poega ja kaks tütart. Ka lapselapsi oli kaheksa. Muidugi äratas kuldpulmapaari laulukoor.
Jaan Kukelmann, kes oli silma paistnud eestlaste kirikuelu edendamisel väljaspool Eestit, sai 25. aprillil 50aastaseks. Lõpetanud oli ta Kroonlinna Eesti evangeeliumi-luteriusu Nikolai kirikukooli. Tegutses mitmes tsiviilametis Kroonlinnas, Liibavis, Arhangelskis ja hiljem Tallinnas. Kõikjal lõi ta kaasa eestlaste kirikuelus, kutsudes eesti asundustesse Eestist kõne- ja jumalateenistuste pidajaid.
Nii käisid tema kutsel Arhangelskis M. J. Eisen ja A. Nigol, Liibavis H. Lezius ja E. Hörshelmann. Kümme aastat oli ta Liibavi saksa kirikus eesti koguduse organist. Oma Liibavi laulukooriga käis Kukelmann 1909. aastal Tartu muusikapäeval, 1910. aastal Tallinnas üldlaulupeol ja 1912 Narvas asunduste laulupeol. Ka Eestis jätkas ta osalemist kirikuelus, kuuludes juba 15 aastat Tallinna Jaani nõukogusse ja olles kauaaegne Tallinna praostkonna sinodi saadik.
10. aprillil suri ootamatult Karula köster Aleksander Anton. Tal oli kavatsus 1. mail emerituuri minna, kuid surm jõudis ette. Kadunu oli sündinud 5. aprillil 1869 koolmeistri peres. Kooliõpetaja kutse omandas Tartu vene seminaris. Oli 1889–1891 Kursi kihelkonnakoolis ja 1891–1899 Urvaste kihelkonnakoolis õpetaja, olles ühtlasi ka Urvaste abiköster. 1903 sai ta köstriks ja kooliõpetajaks Karulas.
Mati Märtin