Usalduse palverännaku järgmine peatus on Tallinnas

Seoses aastavahetusel 2024–2025 Tallinnas toimuva Euroopa noorte kokkutulekuga viibisid jaanuaris Eestis kolm venda Taizé vennaskonnast Prantsusmaalt. Nende osalusel toimusid palvused mitmel pool üle Eesti.

Vend Simon, vend Philip ja vend Luc Taizé vennaskonnast olid lahkelt nõus Eesti Kirikule intervjuud andma. Et tutvustada aastavahetuse suursündmusega seotud plaane, aga samuti rääkida põgusalt endast ning jagada Eestist saadud muljeid.

Palun tutvustage ennast ja rääkige, kuidas just teie seekord Eestisse tulite.

Vend Simon: olen pärit Prantsusmaalt üsna Taizé küla lähedalt. Kui mulle pakuti võimalust tulla Eestisse aastavahetuse kokkutulekut korraldama, ütlesin kohe jah. Olen vend olnud kuus aastat. Eestis olen esimest korda.

Vend Philip: olen pärit Saksamaalt. Taizé vend olen olnud 11 aastat, nendest juba kuus aastat olen olnud Eestist Taizésse tulevatele noortele kontaktvennaks. Püüan meile külla tulnud eestlastega nädala jooksul kohtuda, nende küsimustele vastata. Ma olen Eestis inimesi ja kogudusi ka enne mõnel korral külastamas käinud.

Vend Luc: olen pärit Prantsusmaalt Marseille’st ja Taizé vend olen olnud 42 aastat.

Mida te Eestist enne siiatulekut teadsite?

Vend Luc: Eestlasi tunti Taizés juba 1970ndate keskel. Eestlased kuulsid Taizést Soome sõprade kaudu. 1990ndatel oli paljudel Eesti noortel ja vaimulikel võimalik tulla väikesesse Taizé külla Prantsusmaal ja erinevatesse Euroopa linnadesse noorte kokkutulekutele, tuldi sadade kaupa. Koos vend Matthew’ga külastasime Eestit 1994. aastal ja pärast seda käis vend Matthew siin mitmel korral veel. Oleme aastate jooksul Eesti inimestega  suhelnud ja sõbraks saanud.

Mul on väga hea meel uuesti Eestiga ja siinsete inimestega suhteid luua ja muidugi olen väga uhke, et eestlased on oma maa nii ilusaks ja toimivaks teinud, elu on siin palju arenenud. Muidugi mõistan raskusi, mida eestlased kogevad Ukraina sõja tõttu. Olukorra kriitilisus kõlab siin läbi väga erilisel viisil, sest eestlased kogevad olukorda täiesti teistmoodi kui soomlased või sakslased. Te olete väike rahvas ja teil on meeles, millist hinda teie esiisad on vabaduse eest maksnud. Vabadus on suur varandus. Eesti inimesed on väga teadlikud, et peavad püsima üksmeeles. Nad laulavad koos ja see on üks viis üksmeeles olla. Eestlased peavad olema väga targad oma geopoliitilises olukorras, kus Eestis on nii suur vene keelt kõnelevate elanike vähemus, kes elavad täiesti erineva infomulli lõksus ligipääsuta globaalsele infole. Eestlased saavad oma tarkusega olla tulevikus sillaks teistele rahvastele, kes vaatavad kaugelt ja püüavad mõista, mis siin toimub ja kuidas siin hakkama saadakse.

Simon, kuidas su elu muutus, kui sa vennaks said?

Simon: Olen 31aastane. Mu elu muutus vennaks saades oluliselt. Olin juba kaua aega otsinud, kus ja kuidas pühendada oma elu Kristusele. Taizés avastasin vaikse palve, vaikuse. See on südame vaikus meie sees, mitte meid ümbritsev ja väline surmvaikus. Südame vaikuses saame Jumalaga koos olla ja teda kuulata, kuulda. See oli minu jaoks midagi täiesti uut.

Kuidas on kokkutuleku ettevalmistamine alanud?

Luc: Enne praktilisi ettevalmistustöid on oluline saada ülevaade tänasest Eestist. Oleme rõõmsad, et saime kohtuda siin vanade ja uute sõpradega, kes on kokkutuleku korraldamisel väga olulised.

Kus te olete käinud ja kellega kohtunud?

Philip: Kõige pikemalt olime Tallinnas, aga käisime ka Lõuna-Eestis Tartus, Räpinas, Põlvas ja mõnes väikeses külakeses. Oleme kohtunud paljude vaimulikega ning koguduste juhtide ja aktiivsete inimestega, kes aitavad kokkutuleku ettevalmistustöös, aga oleme kokku saanud ka paljude noortega ning neid kuulanud. Oleme Eesti kultuuri kohta palju huvitavat teada saanud.

Luc: Oleme kohtunud Eestis tegutsevate kirikute juhtidega – peapiiskop Urmas Viilmaga, metropoliit Stefanosega, piiskop Philippe Jourdaniga, EKBL presidendi Erki Tammega, Eesti Metodisti Kiriku superintendendi Robert Tšerenkoviga. Käisime Kaarli koolis, usuteaduse instituudis, kohtusime Tallinna linnapea Mihhail Kõlvartiga.

Oleme juttu ajanud ka kooliõpetajate, üliõpilaste, kunstnike, muusikute, suhtekorraldajate, naiskodukaitsjatega.  Osalesime jumalateenistustel ja Taizé lauludega ühispalvustel. Käisime Eesti Rahva Muuseumis Tartus ja Arvo Pärdi Keskuses Laulasmaal. Nimekiri on väga pikk. On olnud hästi viljakas aeg.

Simon: Mul on väga hea meel, et saime kokku Naiskodukaitse juhiga, alustasime juba läbirääkimisi toitlustamise asjus. Ootasime väga kohtumist teie üldlaulupeo korraldajatega, sest oleme laulupeost palju head kuulnud ja Euroopa noorte kokkutulek sarnaneb paljuski laulupeoga.

Oleme omavahel rääkinud lootuse- ja  valgusekandjatest. Kes need on?

Luc: Üks Tallinnas toimuva usalduse palverännaku teemasid on lootusrikaste inimeste avastamine ja nendega kohtumine. Juba kokkutuleku ettevalmistamise perioodil saame endalt küsida, kes on need inimesed meie ümber, kes ellu lootust ja valgust toovad. Kes ei kaota julgust muredest ja maailma eluraskustest hoolimata. Need, kes teevad ka teiste elu ilusaks.

Oleme kohanud palju selliseid inimesi. Õpetajaid, kes hoiavad Mehikoorma kooli avatuna 20 lapse jaoks, teadmata, kas kool veel ka järgmisel aastal tegutseda saab. Kunstnikku, kes lund maalides kasutab kõiki olemasolevaid värve. Vaimulikke, kes ustavalt teenivad mitme küla rahvast.

Philip: Ametlikku valgusekandja tiitlit ei ole. Tegemist on inimestega, kes elavad oma igapäevast elu lootuses. Kui oma silmad avada, siis näeme neid igal pool enda ümber. Nad on kooliõpetajad, kes oma tööd hästi teevad, pereisad ja pereemad, tavalised head inimesed. On oluline märgata head, mis meid ümbritseb.

Kuidas valgusekandjad saavad koguduste elus osaleda ja seda paremaks muuta?

Luc: Oluline on kutsuda kokkutulekul osalevaid palverändureid kohtuma kohalike lootusekandjatega. Selleks on palju võimalusi. Kokkutuleku ettevalmistavas faasis septembrist detsembrini külastame palverändureid vastuvõtvaid kogudusi ja kutsume nendes kogudustes moodustatud ettevalmistusmeeskondi märkama, kes on kogukonnas lootusekandjad. Kes jagavad enda ümber valgust ja rõõmu.

Me teeme neile ettepaneku tulla oma elust ja tööst rääkima. Aitame tõlkida ja tagada, et noored saaks küsimusi esitada. See on hea võimalus lootuse- ja valgusekandjatega kohtumiseks.

Ettevalmistav töö tuleb kohalikel inimestel ära teha. Just kohalikud peavad endi seast need inimesed üles leidma. Need ei ole kuulsused ega tähtsad prominendid, vaid lihtsad kohalikud inimesed, kes teenivad teisi enda ümber kas oma usu pärast või seepärast, et nad lihtsalt ei saa teisiti.

Miks on oluline palvetamiseks kokku tulla?

Luc: Palve on Jumalaga suhte ehitamine tema kuulamises tema Sõna kaudu, aga ka vaikuses teda ülistades ning talle oma murede ja soovide usaldamises.

Palve on Jumalale oma südame pakkumine ja temas oma kodu leidmine.

Palve on teekond. Me anname oma aja pidevalt kontrollimata, kui kaugele me selle aja jooksul jõudnud oleme. Koos teistega palvetamine on meile toeks.

Tallinna palverännu ajal palvetame igal hommikul kohalike vastuvõtjate kogudustega, keskpäeval kesklinna ajaloolistes kirikutes ja õhtul koguneme kõik ühispalvusele Tondiraba Jäähalli. Me laulame koos erinevates keeltes, kuulame ja mediteerime Piibli lühikese kirjakoha abil. Me kanname teisi Jumala ette eestpalvete kaudu. Võtame aja risti ümber palvetamiseks, usaldades ülestõusnud Kristuse hoolde kõik need, kes kogevad oma elus kannatust.

Philip: Palvet ei saa  kunstlikult tekitada. Palveks on vaja Püha Vaimu ja inimese tahet palvetada. Palvuseks saab ruumi valmis seada ja kaunistada. Hea on, kui on olemas tekst, mida koos laulda. Hea on kuulata jumalasõna, lugeda Piibli kirjakohta. Palve jääb saladuseks.

Simon: Kui sa pead silmas  palve liturgilist aspekti, siis oleme noortega kohtudes nendega palvest rääkides mõistnud, et neile on oluline palvest aru saada. Meie Taizés näiteks laulame palju ja laulud on väga lihtsad.  Meile meeldib ka see, et kui meid kutsutakse kuhugi palvetama, siis inimesed laulavad ka oma laule, mida kõik teavad, et palvusel oleks vähemalt üks element, mille järgi inimesed ära tunnevad, et see palvus on just nende jaoks ette valmistatud ja et nad tunneksid end oodatuna.

Kuidas võiks iga Eesti inimene teada saada Tallinnas toimuvast kokkutulekust?

Luc: Ilmselt pärast kokkutulekut kuulevad sellest paljud, aga meie ülesanne on teha tööd, et võimalikult palju inimesi kuuleks sellest enne ja tuleks usalduse palverännust isiklikult osa võtma. Nad saavad ka palveränduritele öömaja pakkuda. Me palume inimestel avada oma kodu ja majutada neljaks ööks kaks palverändurit.

Ettevalmistusmeeskond koosneb kohalikest inimestest EKNi eestvedamisel,  samuti Taizé vendadest ja eri riikide vabatahtlikest, kes kõik pühendavad ettevalmistusele palju aega. Kõikvõimalike kanalite kaudu info jagamine on oodatud ja vajalik. Aga ma usun, et suust suhu ja inimeselt inimesele info jagamine on kõige efektiivsem.

Simon: Et olla aus, on oluline mainida, et me ei tule professionaalse korraldusmeeskonnaga ega avalike suhete spetsialistidega. Me loodame, et sõnum Euroopa noorte kokkutulekust ja palverännust levib. Muidugi loodame kohalike koguduste ja kirikute peale, kohalike inimeste peale, kes saavad jagada infot, et Tallinna on tulemas tuhandeid noori üle  Euroopa, kes tahavad Eesti noortega kohtuda ja nendega isiklikult suhelda.

Tallinna oodatakse umbes 5000 noort üle Euroopa. Kui nähtav on kokkutulek linnapildis?

Philip: See üritus on kindlasti nähtav, sest paljud noored majutatakse peredesse, noori on näha ühistranspordis, palvused on avatud kõigile. Kohalikud inimesed on kutsutud kõikidest palvustest osa võtma. Plaanis on palju huvitavaid töötubasid erinevatel noortele olulistel usu, kultuuri, loovuse, loodu(s)hoiu ja muudel teemadel.

Simon: Võib juhtuda, et paljud bussiliinid Tallinnas on  28.12.2024–01.01.2025 ajutiselt ülerahvastatud.

Kes on kokkutulekule oodatud?

Luc: Kõik on kutsutud palvustele. Euroopast kokkutulekule tulijad on vanuses 18–35, seega on sihtgrupiks noored täiskasvanud. Aga igas vanuses pered on teretulnud palverändureid majutama, sissepääs palvustele on vaba ja eelregistreerimist ühispalvusest osavõtmiseks ei ole. Osa võib võtta ühest palvusest omal valikul ja osaleda saab ka tervel üritusel.

Kui olete valmis palverändureid majutama, on vaja selleks ennast eelnevalt kirja panna oma kodule lähimas koguduses (isegi kui see ei ole teie kodukogudus või te pole üldse ühegi koguduse liikmed). See on selleks, et saaksime teile külalised ööbima saata ja et neil oleks turvaline. Majutuse pakkujatega kontakti saamine ja neile vajaliku ettevalmistuse andmine on suur töö ja võtab palju aega.  Kui soovite koos teiste palveränduritega süüa, on  vaja end registreerida, et me teaks, kui palju toitu valmistada.

Mida soovitada neile, kes intervjuud lugedes sooviks sündmuse õnnestumiseks kaasa aidata?

Simon: Nad peaksid meiega ühendust võtma.

Luc: Jah, ja me tuleme neile külla. Me tuleme vendadega Eestisse tagasi juunis mõneks nädalaks ja siis septembri keskel juba jääme siia jaanuari keskpaigani, et koos kohaliku meeskonnaga tee läbi käia. 

Palun avage pisut ettevalmistuse sisu. Mida on vaja teha?

Luc: Eeltöö on põhjalik. Uurime näiteks, kas on vaja juurde ühistransporti või lausa eribusse tellida. Hästi palju on suhtlemist, vaja on ka uusi kontakte ning suhete võrgustikku, mis aitaks kokkutulekut läbi viia. Usaldust ei ehitata üles 28. detsembril, sellega peab alustama juba nüüd kokku tulles, üksteist tundma õppides, koos palvetades ja Jumalat ülistades, samuti üksteist kuulates ja ideid jagades, ajurünnakuid tehes, kuidas kõige paremini noori kokkutulekule kutsuda. See on juba teekonna algus.

Simon: Enne kokkutulekut tuleme kogudustesse üritusest rääkima, et leida peresid, kes palverändureid saavad vastu võtta. Samuti alustame regulaarsete palvuste pidamist. Need palvused on kõigile avatud.

Millised on olulisemad kanalid kokkutulekut puudutava infoga?

Simon: Sotsiaalmeedias on FB ja IG lehekülg (@taizetallinn), alati olete teretulnud ühendust võtma Taizé vennaskonnaga (www.taize.fr) ja meie kolmega, samuti Eesti Kirikute Nõukoguga.

Mille poolest on Tallinnas toimuv kokkutulek eriline?

Philip: Iga kokkutulek on eriline, igal pool on täiesti erinev olukord. Oleme usalduse palverännu teel ja iga kokkutulek on peatus, kus kohtume uute inimestega, puhkame korraks.

Simon: Ma arvan, et Tallinna kokkutulek on esimene, kus reisijad saavad rongides tasuta WiFit kasutada.

Luc: Eriline on Eesti oikumeenilisus ja kirikutevahelised head suhted. Kutse Taizé vendadele on tulnud läbi Eesti Kirikute Nõukogu ja ka rohujuure tasandil me tunneme, et oikumeenilised sidemed inimeste vahel on tugevad ja see on väga huvitav.

Kristlaskond ja kirikud tunnevad Eestis end vähemuses olevat, aga nad tulevad kokku ja saavad oma jõud ja hääled ühendada. See kõik võib kõnetada noori ja näidata, et ka kirikus on arengu- ja koostöövõimalusi. Ja muidugi eks me näe, kas ka järgmisel aastal tuleb päris talv. Ka see muudab kokkutuleku Tallinnas täiesti ainulaadseks, kui meil on lund ja jääd. Loodame, et inimesed on Eesti talve saabudes teadlikud siinsetest ilmaoludest.

Me oleme juba kogenud eestlaste väga suurt hoolitsust ja külalislahkust. Nad teavad, et me pole harjunud sellise külmaga, on valmis andma sooje käpikuid ja rohkem kui vaja head süüa. Nad jagavad heldelt armastust, sest teavad, et elu külmas on raske, eriti nendele, kes sellega harjunud pole. See teeb selle kokkutuleku imeliseks!

Simon: Ma arvan, et peame registreerimisel  laevaga tulemise lisama Tallinna saabumise võimaluseks, sest nii Soomest kui Rootsist ja isegi Saksamaalt saab siia kergesti laevaga. Vend Philip unistab, et Saksamaalt tulijad lähevad Rostocki, jätavad oma bussid sinna ja sealt reisivad erilaevaga Tallinna.

Annely Neame

vaimulik ja Taizé sõber

Usalduse palverännak
6.01.–21.01.2024 viibisid Eestis vennad Luc, Philip ja Simon Taizé vennaskonnast Prantsusmaalt.
Eesti Kirikute Nõukogu kutsel on Taizé vennad tulnud korraldama Euroopa noorte kokkutulekut, mis toimub 28.12.2024–01.01.2025 Tallinnas.
Kokkutulekut ja selle ettevalmistusprotsessi kutsutakse usalduse palverännakuks.
Kokkutulekul ja selle ettevalmistusperioodil korraldati üle Eesti ühispalvusi ja kohtumisi noortega ning kohalikule kogukonnale oluliste inimestega.
Järgmisel aastavahetusel oodatakse Tallinna u 5000 noort palverändurit kõikjalt Euroopast, kellega liituvad Eesti inimesed ühispalvustel, töötubades ja vestlusrühmades.
Palverändureid võtavad vastu ja majutavad kohalikud kogudused, kellele see on suur ja vastutusrikas ülesanne. Kokkutulekut ettevalmistav meeskond tuleb kogudustele ettevalmistustöös appi.