Usuteaduse instituut on akrediteeritud

Eesti Hariduse Kvaliteediagentuuri (HAKA) hindamisnõukogu otsustas akrediteerida EELK Usuteaduse Instituudi (UI) seitsmeks aastaks. UI rektor dr Ove Sander toonitab Eesti Kirikule antud intervjuus, et hindajate põhjalik raport pakub tippspetsialistide erapooletut hinnangut kirikliku kõrgkooli tegevusele.

Rektor Ove Sanderi sõnul oodatakse usuteaduse instituuti õppima kõiki, keda teoloogia kõnetab. Toomas Nigola

Suvel, mil haridusmaastik on vaikelus, saabus rõõmustav teade, et EELK Usuteaduse Instituut läbis väga edukalt HAKA akrediteeringu. Kui reaalne oli oht, et kiriklik kõrgkool akrediteeringut ei saa, vähemalt täisakrediteeringut?

Ove Sander, rektor: Minu hinnangul otsest ohtu ei olnud, küll aga ikka oli küsimus, et kui pikaks ajaks me akrediteeringu saame. See, et saime seitsmeks aastaks ehk siis täisakrediteeringu, oli loomulikult väga positiivne tulemus ja suure tänu põhjus.

Agentuuri lõppraportist võib välja lugeda palju positiivset. Näiteks tõstetakse esile hingehoiu kompetentsust. Mille üle sul rektorina eriti hea meel on?

Raport oli tõesti põhjalik ning alati on hea saada tippspetsialistidelt tagasisidet nii tugevuste kohta, aga ka selle kohta, millele tuleks senisest enam tähelepanu pöörata. Positiivset oli palju, sh hingehoiu õpetamisega seonduv.

Loomulikult rõõmustan, et vaatamata meie kooli väiksusele suudame pakkuda erinevaid spetsialiseerumisi ning seda arvestataval akadeemilisel tasemel. Lisaks meie väga tihedale koostööle Tartu teoloogia akadeemiaga – tegelikult oleme ju akadeemiaga üks kõrgkool – on väga hea meel jätkuvast ja tulemuslikust koostööst Püha Platoni seminariga, et saame pakkuda üheskoos ka õigeusu haridust.

Hindamisnõukogu otsus sisaldab ka kriitilist osutust. Milliste kitsaskohtade lahendamisele püüate järgneval seitsmel aastal keskenduda?

Peamine mure on ikkagi majandus. Saame toetust oma kirikult ja Ameerika kristlastelt Tartu teoloogia akadeemia kaudu. Siis lisanduvad veel õppemaksudest saadav tulu ja meie enda majandustegevus. Reaalsuses vajaksime vähemalt kaks korda suuremat tulubaasi ning just selles osas tuleb tööd teha. Saime kahel eelneval aastal riigipoolset toetust, kuid sel aastal enam kahjuks mitte, kuigi koolitame hingehoidjaid, kes otseselt või kaudselt täidavad neid ülesandeid, mis on olulised ühiskondlikus ja riiklikus vaates.

Küllap andis akrediteerimiseks valmistumine, protsess tervikuna hea võimaluse eneserefleksiooniks. Kuivõrd ühtib instituudi enesehinnang hindamiskomisjoni vaatlustulemustega, kas UI nõustub näiteks kriitikaga enda suunas?

Oluline on ühelt poolt saada kinnitust, et meie endi vaade on objektiivne, ning muidugi saada ka „kaugemat ja avaramat pilku“. Kuivõrd ettevalmistus akrediteerimiseks, sh raporti valmimine võttis ligi aasta, siis loomulikult oli see hea aeg ühiseks refleksiooniks ning küllap tõi meid instituudi töötajatena üksteisele veelgi lähemale. Rektorina tänan eriti head kolleegi Siimon Haamerit tervikprotsessi juhtimise eest ning loomulikult neid väga paljusid inimesi – instituudi töötajaid, üliõpilasi, vilistlasi, kirikuvalitsust, kaplanatuuride esindajaid ning paljusid teisi, kes andsid oma panuse. Oleme ühiselt tänulikud Jumalale tema armu, juhtimise ja õnnistuse eest.

Võib oletada, et tänu edukalt läbitud akrediteeringule astub UI uude õppeaastasse veel kindlamalt. Millised on rektori ootused uuele õppeaastale?

Eks selles enesetundes on alati midagi vastuolulist. Ühelt poolt on muidugi kindlustunne ning seda eriti üliõpilaste jaoks, et nad õpivad riigi poolt tunnustatud koolis, kuid samas on alati küsimused, kas meile jagub õppijaid, kas meil endil jagub pühendumust ja entusiasmi, kas suudame pakkuda haridust, mis aitab tänasel kirikul kasvada, kas meie haridus on suunatud ühiskonna tervendamisele ja teenimisele jne. Aga eks peamine ootus on ikkagi ootus Jumala armu ja õnnistuse järele, mis katab kinni ka meie poolikuse ja puudujäägid.

14. augustini ootate huviliste avaldusi kooli sisseastumiseks. Keda ootate õppima?

Ootame kõiki, keda teoloogia kõnetab. Loomulikult ootame väga neid, kes näevad oma edaspidist elu kiriku teenimisega seoses ehk siis saadud hariduse kasutamist kirikutööks. Väga-väga ootame just nooremaid sisseastujaid, kes edaspidi võtaksid enda õlule ülesande teoloogia õpetamiseks, viljelemise ja publitseerimise meie kirikus.

Milline on UI koht Eesti haridusmaastikul, milline on maine EELK ruumis?

Usun, et see koht on olemas ning Jumala armu ja abiga päris kindel alates instituudi rajamisest aastal 1946. Püüame jätkuvalt anda heal tasemel teoloogilist haridust, mis oleks kasutatav meie kirikus nii täna kui homme. Usun samuti, et meie poolt pakutav haridus ja ettevalmistus ei ole vaid eraldiseisev teoloogilis-filosoofiline teoretiseerimine, vaid midagi, mis näitab Kristuse poole ning mõjutab selliselt õppija elu ja teenimist.

Liina Raudvassar