Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Usuvabaduse paradiisis

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Number:  /

Võimalust kohvipausil mõtteid vahetada kasutasid paljud: esiplaanil metropoliit Eugeni (vasakult), ülempreester Daniel Lepisk, emeriitpeapiiskop Andres Põder ja ajakirjanik Joonas Hellerma. Liina Raudvassar

Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) ja justiitsministeeriumi ühiskorraldusel 9. oktoobril riigikogu konverentsikeskuses toimunud konverents „Usuvabadus Eestis“ kuulus teema-aasta „Eesti usk“ programmi ja oli seotud saja aasta möödumisega Eesti Vabariigi usuvabaduse alaste õigusaktide vastuvõtmisest.

Riigikogu hoone Toompeal, mille paremas tiivas usuvabadust käsitlev konverents aset leidis, osutus sündmusele sisulist pidet pakkuvaks: kuidas on usuvabadusega lood Eesti Vabariigis, sellest jagati mõtteid sama katuse all, kus vabariigi valitsemist korraldavad rahva poolt valitud esindajad.
EKNi meediatöö projektijuht Erik Salumäe toonitas Eesti Kirikule, et asukohavalik polnud korraldajatele juhuslik ning soovi täitumiseks tehti endast olenevad pingutused. Riigikogu konverentsikeskuse kasutus oli sel korral põhjendatud konverentsi sisuga: usuvabadus on üks olulisi punkte Eesti Vabariigi põhiseaduses.
Konverentsi tervitasid riigikogu esimees Henn Põlluaas ja justiitsminister Raivo Aeg (video vahendusel) ning EKNi president emeriitpeapiiskop Andres Põder.
Päev oli jagatud teemaplokkideks. Ajalooliste teemade jaotuses pidas ettekande prof Priit Rohtmets, kes andis ülevaate Eesti usuelu õigusruumi ümberkorraldamisest vabariigi algusaastatel. Usuliste huvigruppide ootustest, kaasatusest ja mõjust õigusloomele 1920ndatel aastatel rääkis prof Riho Saard. Eesti Vabariigi ja Püha Tooli ligi sajand kestnud suhetel peatus Erik Salumäe.
Teemal usuvabadusest tänapäeval võtsid sõna Ringo Ringvee riigiametniku ja usundiloolasena; põhiseaduse § 40 analüüsis Tanel Kalmet justiitsministeeriumist; usuvabadusest ja teistest vabadustest Eestis ning Euroopas rääkis jurist Merilin Kiviorg; prof Rein Veidemann arutles usuvabaduse seosest sõnavabadusega.
Vestlusringides, mida juhatasid Jaanus Kangur ja Joonas Hellerma ning kuhu kuulusid kõigi Eestis tegutsevate konfessioonide esindajad, k.a kirikute juhid ning parlamendierakondade esindajad, k.a rahvastikuminister Riina Solman, tõstatati üldhuvitavaid küsimusi. Kokkuvõttes oldi ühel meelel, et Eestis valitseb eeskujulik usuvabadus. Kujundlikult nimetati seda usuvabaduse paradiisiks, milles elamine soosib paraku usulist ükskõiksust ning on kokkuvõttes väljakutseks kõigile kristlastele. Vabadus ei ole ainult õigus, vaid ka kohustus, leiti.
Konverentsi koostööpartneriteks olid siseministeerium ja riigikogu.
Liina Raudvassar

eesti_usk_logo_1pun

Jaga