Uudiseid praostkondadest

Ida-Harju praostkond

Vana käsikiri ilmus trükis

Müügile on jõudnud 112 lehekülge paks „Jüri kihelkonna kroonika aastani 1710“. Selle autor on aastatel 1885–1901 Jüri kogudust teeninud kirikuõpetaja Rudolf Adam Winkler (1855–1917), kes oli tuntud oma sõnaosavuse ja ajaloohuvi poolest. Veel teenis ta Rakvere koguduses, aga ka Tallinna toomkoguduses ja tema tähelepanekud ning uurimistööd jõudsid nii Ristirahva Pühapäevalehe veergudele kui ka saksakeelsesse ajakirjandusse. Kirjutas ta näiteks Piiblit tõlkinud Anton Thor Hellest ja Tallinna Toompeast, sealhulgas toomkiriku põlemisest aastal 1684. 

Rae vald tähistas novembri lõpus 155. aastapäeva ja andis sel puhul välja kõnesoleva raamatu, mis annab ülevaate kihelkonnast, selle inimestest, kirikust, haridusest ja muust enam kui sada aastat tagasi. Kroonika olemasolust kirjutas Päevaleht Winklerile pühendatud järelehüüdes, sellest teadsid nii koguduse hilisem õpetaja Jakob Aunver ja mõnigi teine, enne kui see ajalooarhiivi jõudis.

Arhiivist leidis käsikirjalise kroonika ajaloolane Ardo Niinre, kes on olnud Jüri gümnaasiumis õpetaja, tõlkis Andrus Simsel ja toimetas Lea Arme, kes on kirja pannud nii mõnegi kuulsa eesti inimese elulooraamatu. Mainida võib, et Winklerite suguvõsas oli veel teisigi kirikuõpetajaid, Rudolf Adam Winkler oli aga tsaariaja viimastel aastatel välja saadetud Siberisse, kust ta halvenenud tervise tõttu tohtis koju pöörduda.

Lääne-Harju praostkond

Kolmas päevaraamat nüüd saadaval

Laupäeval esitleti Harjumaa muuseumis kunagise Keila kirikuõpetaja Ado Köögardali kolmandat päevaraamatut. Nii nagu eelmised kaks päevaraamatut, ilmub seegi tänu vaimuliku tütretütrele Anu Saluäär-Kallile, sest tema on selle ümber kirjutanud, toimetanud ja kommenteerinud. 

See vana tsaariaegne foto siin on põhjusega, sest meenutab aega, mil Ado Köögardal (1891–1957) Keilas vaimulikuna teenima hakkas. Neid aastaid sai ohtralt, sest sealsesse Lääne-Harju kogudusse ta aastal 1921 teenima läks ja sinna kirikuaeda on ta maetud. Vastilmunud päevaraamat kajastab aastat 1949, mil teadagi oli märtsiküüditamine, toimusid tagakiusamised, loodi kolhoose jne.

„Ado Köögardal pidas päevikut peaaegu 40 aastat oma elust aastatel 1911–1950. Nõukogude okupatsiooni süvenedes palus perekond tal päevikupidamine lõpetada. Kõik aastad pole paraku säilinud: 1934.–1935. aasta päevik hävis 1940. aastal, kui Vene sõjavägi Köögardalide pere Keila kirikumõisast välja ajas, Vabadussõja-aegsed ja Eesti Vabariigi alguspäevade märkmed hävitas Köögardal ise,“ kirjutab Keila Leht.

Nii varasemaid kui ka uut raamatut saab osta Harjumaa muuseumist.

Edukas konkursil

Kirjutasime aasta lõpus juubelit tähistanud Keila koguduse organistist Pille Metssonist. Nüüd tuli rõõmustav uudis, et ta saavutas Tallinnas toimunud esimesel rahvusvahelisel konkurss-festivalil „Andantino“ täiskasvanute arvestuses akordioni solistivoorus I koha. Tunnustus on seda enam väärt, et konkursil osalejaid oli kokku enam kui 400.