Uudiseid praostkondadest

Ida-Harju praostkond
Juuru kogudus saab pastoraadi saalis talvekirikusse koguneda
Koguduse juhatuse esimees Joel-Siimo Põld, kes tänavu valiti ka EELK aasta juhatuse­esimeheks, tunnistab, et advendiaja künnisel on tal väga raske meenutada möödunut: „Nüüd tahaks rohkem ikka eesseisvast jõuluajast juttu teha, sest nii mõtted kui teod on eelkõige advendiperioodist kantud.“
Ta selgitab, et kahel jõulueelsel nädalal võtab kogudus vastu külalisi – kohalike firmade esindajaid, et näidata kirikuruumi, rääkida jõulupühadest ning tutvustada orelit. Taolisel viisil on ettevõtteid eelnevatelgi aastatel võõrustatud.
Olulise saavutusena saab nimetada ajaloolise pastoraadi uuele elule ärkamist. Kuigi nõukogude ajal riigistatud hoone tagastati kogudusele 1991. aastal ja seda on vahepealsetel aastakümnetel ka koguduse erinevate töövaldkondade tarbeks kasutatud, oli muinsuskaitse all olev ehitis rahapuudusel üsna nukras seisus. 2017. aastal saadi PRIAst toetust katuse renoveerimiseks. Hoonesse on paigutatud ka uus küttesüsteem ning saali on plaan hakata kasutama külmade ilmade korral talvekirikuna.

Suvel on Loksa kirikus rohkem rahvast
Diakon Ahti Udam tunnistab, et nii nagu muus sfääris, on ka Loksa kirikuelu suvekuudel tavapärasest elavam. Pühapäeviti jõuab kirikusse mõnigi suvitaja ning kogudus teab sellega juba arvestada. „Igast kirikulisest on ainult hea meel. Ei ole ennekõike oluline, et tegemist on oma koguduse liikmesannetajaga,“ rõhutab vaimulik.
Kiriku muudab teelolijale nähtavamaks kaks aastat tagasi koostöös kohaliku omavalitsusega pühakoja eksterjööri valgustamiseks paigaldatud prožektorid. See, et hoone on ka pimedas kaugele nähtav, on oluline tervele kogukonnale.
Jõululaupäeval on tavaks saanud teha päeval kaks teenistust ning Udami sõnul ei saa kurta, et kirikulisi mõlemal teenistusel vajaka oleks.

Viljandi praostkond

Taagepera kirik on väga heas korras
Juhatuse esimees Tõnis Järv jagab rõõmu, et Taagepera kirik on nii seest kui väljast eeskujulikult korras. Riikliku toetuse ja omakapitali abil on suudetud väheldane pühakoda hoida jumalakojale vääriliselt. Alati on nõus toetust pakkuma ka sõbrad Soomest Hauho kogudusest.
Ilusale hoonele maalilise künka nõlval on loodud võsa mahavõtmisega hunnitu vaade – mitmed suurel teel sõitjad ei suuda vastu panna soovile aeg maha võtta pühakotta sisseastumiseks. Suvekuudel toetab seda koguduse kaasalöömine teeliste kiriku projektis. Järve sõnul ei ole raske koguduse liikmete, keda on kokku sadakond, hulgast mobiliseerida need kümmekond, kes üksteise alla kirikuust lahti käivad hoidmas.
Ei olda ka üleliia nukrad, et väikese kogudusena peab leppima, et hooldajaõpetaja Arvo Lasting käib teenistusi toimetamas üle nädala ning leeritunnid toimuvadki koos Helme kogudusega.

Mõisaküla kirikus on sobilikud valgustid
Juhatuse esimees Kunnar Keres leiab, et Mõisaküla u 125 liikmesannetajaga koguduse elu kulgeb oma selget rada. Juhatuse esimehena näeb ta enda rolli majandusküsimuste eest vastutajana, selleks et hooldajaõpetaja Arvo Lasting ei peaks ennast vaimuliku töö juurest jagama. Viimaseks olulisemaks sündmuseks peab ta kirikuruumi kohaste valgustite paigaldamist.
„Siiani rippusid meil laes säästupirnid ja küllap enamik koguduseliikmetest oli selle pildiga juba nii kohanenud, et ei pidanud olulisekski kirikusse sobivate valgustite muretsemist,“ muigab Kunnar Keres, lisades, et uued lühtri tegumoega lambid on siiski vastu võetud väga positiivselt. Sobilike valgustite soetamiseks tegi rahalise toetuse Viljandi praostkonnaga sõprussuhetes olev Bramsche kirikuringkond Saksamaalt ja sõpruskogudus Soomest Nurmijärvilt, lisaks kohalikud annetused.
Eelseisva aasta teoks planeeritakse kiriku altarimaali, mis kujutab Kristust Peetrusega merel, restaureerimist. Stardikapital 450 eurot tuli muinsuskaitseameti vahendusel riigilt. Tööde kogumaksumuseks on hinnatud 2500 eurot, mis loodetakse kokku saada annetustest.