Uuendused instituudi magistriõppes ja pastoraalseminaris

EELK Usuteaduse Instituut – EELK vaimulike ja töötegijate kasvulava – ootab sügisel taas uusi üliõpilasi.

Usuteaduskonna dekaan prof Randar Tasmuth, mida uut toob järgmine õppeaasta usuteaduse instituudile?
Kõige olulisemaks pean usuteaduse magistriõppe osas aasta tagasi algatatud uuendust ning pastoraalseminari sisseastumise nõuete tugevdamist. Sisseastumiseksam pro venia concionandi muutub pastoraal­seminari põhiliseks eksamiks ja see tähendab pastoraalseminari sisseastumiseksami nõuete täpsemat välja kirjutamist koos taseme nõuetega kõikides valdkondades (piibliteaduses, süstemaatikas, kirikuloos, praktilises usuteaduses jne).
Meie eesmärgiks on, et usuteaduse magistriõpet saaks kiriku teenimises kasutada senisest sihipärasemalt. See uuendus on olnud küllalt suur töö, mida oleme koos Einar Soonega (pastoraalseminari juhataja – T. P.) teinud. Uue eksami väljatöötamise juures on osalenud oluliselt ka prof Thomas-Andreas Põder.
Ütleme nõnda, et usuteaduse magistriõppes on õppekava fokuseerimine olnud eesmärgiga, et tulevased vaimulikud, lõpetades magistriõppe, oleksid veelgi paremini ette valmistatud pastoraalseminari õppima asumiseks. Seminari lõpul ei toimu enam suurt lõpueksamit, vaid see raske eksam on juba alguses, mis kvalifitseerib ära ka teoloogilised teadmised. Üheaastase pastoraalseminari lõppu jääb endiselt pro ministerio eksam, kus on vestlus peapiiskopiga, kutsesobivuse teema jm. Võib öelda nii, et kui varem oli sisseastumine kergem ja lõpetamine raskem, siis nüüdsest on vastupidi.

Kas raske eksami läbimine seminaris õppimise alguses ei võta üliõpilaselt motivatsiooni edasi õppida?
Ei, kindlasti mitte. Edasine õppimine põhineb eelnevate teadmiste rakendamisel. Tulevad uued teemad, proovid kogudustes jne, mis eeldabki, et põhiline teoloogiline töö on tehtud, et kaks asja – teoloogiline täiendamine ja pastoraalsed harjutused – ei jookseks kokku.

Millal peab üliõpilane otsustama, et tahab vaimulikuks saada?
Eks me küsime seda juba sisseastumisel. Aga selge on see, et siis seda soovi veel kõigil olema ei pea. Järgmisel korral saab sama küsimuse tõsisemalt esitada siis, kui ta esimese tasandi e kolmeaastase rakenduskõrghariduse omandamise lõpetab ja magistriõppesse astub. Siin peaks juba tõsiselt otsustama, et kaks aastat magistriõppes mööduks teadlikult selle suunitlusega. Kusjuures instituut aitab igati kaasa, kui see on koostöö üliõpilase selginenud otsusega.

Kas instituudi magistriõppesse võib tulla ka see, kes ei taha vaimulikuks saada?
Võib ikka. Kristlik kultuurilugu on selline eriala, aga ka diakoonia ja hingehoiu eriala. Ka usuteaduse magistriõppesse võib tulla, sest võib-olla tekib soov vaimuliku ametisse astuda alles mõne aasta pärast.

Kas pastoraalseminari saab astuda ka inimene, kes on teoloogilise hariduse mujal omandanud?
Saab küll. Sisseastumiseksam on ühesugune kõigile ja see tuleb ära teha. Küllap sisseastuja tunneb huvi, mis nõuded on ja kui tema õppekava on mõnes osas teistsugune olnud, siis ta peab sellele tähelepanu pöörama, et eksam edukalt läbida. Eeldus on teoloogiamagistri kraad. Kõik on teretulnud.

Kuidas suhtute instituudis emakeelse õppe väärtustamisse?
Meie koolis on eesti- ja võõrkeeltega väga selge põhimõte: teiste keelte oskamine on vajalik ja mida rohkem, seda parem, et kasutada võõrkeelset kirjandust õppimises. Instituudi ülesanne on eesti koguduste vaimulike ja töötegijate ettevalmistamine, kes peavad oskama mõisteid kasutada nii heas eesti keeles kui vähegi võimalik ja kelle suur ülesanne on olla oma keelekasutusega rahvale lähemal.
Meie sooviks on, et eesti keel jumalasõna kuulutamise keelena säiliks ja areneks meie kodumaal ning kogudustes mujal maailmas. Suur osa väliseesti koguduste vaimulikest on praegu juba meie instituudi haridusega. Ja nemad peavad olema hea eesti keele kandjad ka seal. See on meie eestikeelse teoloogia ülesanne.

Milline on vajadus vaimulike järele EELKs?
Tõsi on see, et mõne aja pärast nende vaimulike hulk, kes jõuavad emerituuri mineku künnisele, suureneb. Nii et, head üliõpilaskandidaadid, arvestage, et selleks ajaks, kui hakkate oma õpingutega lõpule jõudma, on tekkimas ka suurem vajadus uute vaimulike järele.
Tiiu Pikkur

EELK Usuteaduse Instituut
Rakenduskõrgharidus
Usuteadus spetsialiseerumisega
luterlikule teoloogiale
hingehoiule
õigeusu teoloogiale
Magistriõpe
Usuteadus spetsialiseerumisega
usuteadusele
diakooniale ja hingehoiule
Kristlik kultuurilugu
Pastoraalseminar
Kirikumuusika osakond
Täienduskursused
Täpsemalt: ui.eelk.ee