Uute kirikute ehitamise kavadest

Hoolimata elanike arvu ja ka kiriku liikmeskonna vähenemisest, plaanitakse Eestimaal õige paljude uute kirikute ehitamist.

See ei tähenda küll seda, et rahva seas oleks märgata erilist huvi kasvu usuasjade vastu. Enamasti on kiriku ehitamise plaani taga uued kogudused, kellel oma pühakoda pole. Need on üldjuhul rajatud asulatesse ja linnaosadesse, mis on rahvarohkeks muutunud suhteliselt hiljuti.

Plaanidest tegudeni
Esimesi samme tehakse näiteks selles suunas, et ehitada luterlik kirik peapiiskop Urmas Viilma kodulinna Sauele. Viilma kinnitas oma Facebooki-lehel, et ta kohtus Keila koguduse õpetaja Marek Rootsi, kohapeal kogudusetööd tegevate misjonäride Anu ja Juha Väliaho ning Saue linnapea Tõnu Urvaga. Jutuks oli kiriku võimalik asukoht. Keila kihelkonna piiresse kuuluvas Saue linnas seni luteri kirikut pole, ehkki rohkem kui 5500 elaniku seas on sadu luterlasi.
Kaugemale on jõutud Saku kiriku ehitamise plaanidega: valmis on vaadatud krunt ja tehtud projekteerimistööd. Ehitatava kiriku netopinnaks on 728 m2, kirikusaal peaks mahutama umbes 100 inimest ja ehitustööde maksumuseks on arvestatud 950 000 eurot. SA Saku Kiriku Ehitus nõukogu esimehe Jüri Vallsalu sõnul on saadud ka ehitusluba ja välispartnerite abiga kavatsetakse alustada annetuskampaaniat ehitamiseks vajaliku raha kogumiseks. Tööde alustamine ja nende tegemise tempo sõltub kampaania edukusest.
Kunagi võiks Lasnamäelegi kerkida luteri kirik. Lasnamäe Püha Markuse kogudus on aga veel nii uus, et pole seni ametlikult registreeritudki. Koos käiakse Lindakivi kultuurikeskuses. Soovitakse, et üüripinna asemel saaks koos käia omaenda ruumides.

Jõgeva kirikuehitusbuum
Ka Jõgeva linn oli 1997. aastani ilma kirikuta. Siis ehitas äsjarajatud luteri kogudus endise lasteaiahoone ümber väikeseks kirikuks. Nüüd on Jõgeva luterlastel lennukad plaanid ehitada suurem pühakoda pargis asuva endise veetorni ümber. Riigieelarvest saadi ka raha projekteerimiseks ja ehitustööde alustamiseks.
Koguduse juhatuse esimees Mare Rosin seletas mullu kohalikus lehes Vooremaa, et praegusel kirikul pole torni ning vanemate inimeste mälestustes on see hoone ikka veel lasteaed. Uuel kirikul peaks olema ka hea akustika, et seal kontserte korraldada. Ent eelkõige peaks see Rosina meelest aitama tugevdada linnas kristlikke põhimõtteid.
Peale luterlaste unistavad oma kirikuhoonest teisedki Jõgeva kristlased. Nagu Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirikusse kuuluvad, peamiselt linna paarisajaliikmelise vene kogukonna esindajad. Linnavalitsus kinnitas hiljuti kiriku detailplaneeringu. Ka Jõgeva seitsmenda päeva adventistide kogudus kavatsevat oma laguneva palvemaja asemele uue ehitada.

Kõik on lahtine
Möödunud novembris viiendat sünnipäeva pidanud Mustamäe Maarja Magdaleena kogudus koostöös linna ja konsistooriumiga kuulutas märtsis 2013 välja arhitektuurikonkursi, mille võitis Karisma Arhitektide töö «Fiat Lux».
Koguduse õpetaja Tiina Klementi sõnul võib öelda, et kiriku projekt on valmis, tehakse viimaseid tehnilisi parandusi. Mustamäe linnaosast on saadetud kogudusele teatis, et pärast 18. märtsi väljastatakse kirikule ehitusluba.
Põhimõtteliselt võiks kiriku ehitus alata ja õpetaja loodab, et nii ka läheb. «Lootust peab olema, muidu ma seda tööd ei teeks,» ütleb Tiina Klement. Aga muidugi sõltub kõik rahast. Suusõnaliselt on lubanud linn appi tulla. Möödunud suvel sõlmitud hoonestusõiguse lepinguga on fikseeritud, et ehitus peab algama hiljemalt suvel 2017 ja kirik valmima suveks 2022.
Kiriku ehitust igati toetav linnaosavanem Helle Kalda on öelnud: «Loodan siiralt, et ühel tulevasel päeval, mil meie uus kirik on kerkinud ja kogukonnale avatud, osatakse seda vääriliselt hinnata.»
Rain Soosaar
Rita Puidet