Väärikas ajalugu

Eeloleval laupäeval, 21. oktoobril ootame koguseliikmeid Tallinna Nõmme Rahu kirikusse misjonikonverentsile. See on XIII misjonikonverents arvestades uut algust. Oleme praostkondadest kutsunud kindla arvu delegaate, kaks vaimulikku ja kolm ilmikut, et misjonitööl oleks praostkondade ja koguduste toetus ning igal praostkonnal võimalus kaasa rääkida. See võimalus on otseselt antud rühmatöödes. Samas on oodatud iga huviline. Ootame sindki, armas lugeja.

See kord on meil põhjust tänuga tagasi vaadata ja edasi samuti. Tähistame välismisjoni 200 aastat. Maailma misjoniorganisatsioonid tähistasid sel aastal Indias välismisjoni 300 aastat. Siit saame väikese kirikuna tuua võrdluse, et meie misjoniajalugu on väärikas ja seda tasub võtta tõsiselt. Tänu põhjus on ka selles, et oleme võinud taastada välismisjoni oma kirikus: kolmes eri kohas täidavad meie kiriku misjonärid Kristuse ülesannet «Minge kõike maailma ja kuulutage evangeeliumi».

Oleme sageli suunanud omapoolse panuse kirikutöös nendele asjadel, mis kõik võiksid ja peaksid meil olema, kuid ei oska märgata toredat tööd või inimest, kes juba on olemas ja täidab oma osa. Me nagu ei julge öelda teisele häid sõnu ega süvene teiste tegemistesse. Näeme ainult oma tööd ja probleeme, aga aega ja huvi teise tegemiste vastu ei taha jätkuda.

Peame Misjonikeskuses arvestama tõsiasjaga, et meie inim- ja rahaline ressurss on kasin. Elame peamiselt välisannetajate toest, viimastel aastatel on siiski kasvanud Eestist tulev toetus. Me ei konkureeri kogudustega, vaid pakume omapoolset abi, et koos misjonitööd arendada. See tähendab, et me ei korralda koguduses või praostkonnas misjoniüritusi üksinda, vaid koos kohaliku koguduse või praostkonnaga. Seda sellepärast, et meil ei ole selleks vahendeid, ja teiseks – kohalik vastutus on ikkagi peamine, mida väärtustame ja tahame toetada.

On loomulik, et Misjonikeskuse töötegijad on misjonitööst innustunud ja töötavad erilise ohvrimeelsusega. Käesoleval hetkel on meil 9 osalise tööajaga töötajat, lisaks teeb 6 vaimulikku diasporaatööd. Misjonikoor, misjonisekretärid ning vabatahtlikud abilised moodustavad vabatahtlike kaadri, mis koondab 70 toredat kaastöölist.

Misjonikeskuse poolt vaadates näeme, et tegelik misjonipotentsiaal on koguduseliikmed. Oleme keskendunud oma töös eriliselt koguduseliikmete usu kinnitamisele, et olla üheskoos julged oma usus ja osata seda jagada teistega. Selles suhtes on misjonipotentsiaal üllatavalt laiahaardeline. Peame olema usukaaslastele toeks, sest Jumal usaldab oma kogudust ja meie eesõigus on seda usaldust rakendada.

Pikemas perspektiivis võiks Misjonikeskusest saada keskus, mis suudaks iseseisvalt korraldada äratusliku eesmärgiga üritusi, et tuua üha rohkem inimesi Kristuse juurde ja koguduse osadusse. Uued inimesed peaksid aga leidma ees avatud kogudused, kus nad ei pea oma olemasolu eest võitlema ja ennast tõestama, vaid saavad kasvada armastuse keskkonnas.

Niisiis, misjonitöö EELKs on nii sise- kui ka välismisjon. Tuleb tunnistada, et tänu välismisjonile on arenenud ka sisemisjoni valdkond. Piibellik tõde – jagades saad ise kastetud, on seda kinnitanud.

Konverents annabki ettekujutuse, milline on meie misjoni ajalugu ja milline hetkeseis, kus Misjonikeskus tegutseb kolmes valdkonnas: koolitus, kuulutus ja läkitus.

Rooslepal Läänemaal oli pühapäeval kabeli taastamistööde tänujumalateenistus. Varemetest sai aastaga ilus väike kirikuhoone. Minu käest küsiti, kas siin ka keegi käima hakkab? Koht on suurematest keskustest kaugel. Arvan, et aeg näitab, kuidas see investeering ennast õigustab. Projekti rahataotluses on õigustus olemas.

Usun, et meie ajal on põhjust lasta Jumalal juhtida tööd ka siis, kui see meile tundub valest otsast alustamisena. Rooslepa kabeli taastamise juures on eriline see, et taastustöid ei juhtinud kogudus, vaid kohalik vald, projekti juhiks oli vallavanem Ülo Kalm. Minu jaoks on see parim usutunnistus ja julgustav näide, kuidas Jumal saab usaldada inimesi ja olukordi, et kirikut ehitada.

Misjonitöös on kirikutööd arendades vaja mõelda julgelt ning usaldavalt. Peaksime üha enam usaldama teiste usku ja väärtustama ka usuraasu, mida inimene oma südames kannab! Aitame selle üheskoos leida ning kasvama panna.

Leevi Leinaru