Vabariigi aastapäev ja palju kontserte kirikuis

Veebruari tähtsamaid sündmusi aastal 1935 oli muidugi vabariigi 17. aastapäev, mispuhul toimusid jumalateenistused, kus tänati Jumalat, et ta on aidanud vabastada ja hoida meie maad.

Osavõtt neist jumalateenistustest oli kõikjal elav ning laulu- ja muusikarohke. Toomkirikus aset leidnud pidulik talitus kanti üle ka raadios. Oma jutluses kutsus piiskop Rahamägi üles võitlema kõigega, mis vale ja «alla kisub meie rahva hinge». Piiskop kõneles ka vaimulikul talitusel Estonia kontserdisaalis, toetudes Taaveti laulu sõnadele «Jehoova on mu päike ja mu kilp».
Toomkirikus oli 24. veebruaril vabariigi aastapäeva puhul ka pidulik kontsertjumalateenistus, kus esinesid toomkiriku koor, prl-d Helmi Betlem ja Stein (sopran), Udu Topman (tšello) ja Eduard Poolakene (viiul). Päevakohase kõne pidas õpetaja Paul Kuusik.
Narvas korraldati vabariigi aastapäeva peaaktus Aleksandri kirikus, kuhu oli kogunenud ligi 5000 inimest. Jutlustas praost Jalajas, mängis Kaitseliidu orkester ja laulis Narva Meeslaulu Seltsi koor.

Haydni oratoorium ettekandel
Palju tähelepanu pälvis Haydni oratooriumi «Loomine» ettekanne 3. veebruaril Estonia kontserdisaalis. Estonia Muusika Osakonna segakoor oli selleks valmistunud erilise hoolega – koori kõla oli puhas ja nüansid paigas. Solistidest Ida Aav-Loo esines säravalt, Karl Viitol polnud oma parimas laulutujus, Karl Otsa hääles oli tunda haigust. Instrumentaalse osa täitis Estonia orkester.
Juhatas V. Bierdiajev Varssavist. «Vaatamata mõningatele järskustele ning tugevajoonelistele tungivustele ettekande üldmulje kujunes soodsaks,» kirjutas Muusikaleht.
23. veebruaril tuli Tallinna Jaani kirikus helilooja 250. sünniaastapäeva mälestuseks ettekandele Händeli oratoorium «Simson». Juhatas Udu Topman, dirigeerides oratooriumi «keskmise eduga». Solistidena olid kaastegevad Helmi Betlem, Agnes Kivisild, Karl Ots ja Karl Viitol. Orelipartii esitas prof August Topman, kaastegev oli Riigi Ringhäälingu orkester. Muusikaleht kirjutab, et koor ja solistid esinesid kordaläinult, vaid A. Kivisild kaldus häirivale tremoleerimisele.

Uued õpetajad ametis
10. veebruaril õnnistati toomkirikus Issanda viinamäge harima 7 noort õpetajat: Samuel Eberhard sai saksa praostkonna vikaarõpetajaks, Joachim Eichhorn Saaremaa praostkonna vikaarõpetajaks, Philipp Tammann Pärnu praostkonna vikaarõpetajaks, Peeter Ilves Nõo õpetaja A. Kruusi adjunktiks, Karl Puusemp Rõuge õpetaja Viksi adjunktiks, Eduard Georg Rein­vald Tartu Maarja õpetaja Wöhrmanni adjunktiks ja Johann Eduard Sõmmer Tartu Pauluse 1. pihtkonna abiõpetajaks.
Ordinatsioonikõne aluseks oli piiskop Rahamägi valinud «Issand ütleb: mitte teie pole mind ära valinud, vaid mina olen teid ära valinud». Muusikaga kaunistas pidulikku talitust koguduse segakoor organist Meta Tari juhatusel.
Traktaadimisjoni esimene jumalateenistus oli 14. veebruaril Tallinna Jaanis. Jutlustasid P. V. Koppel, kes kõneles Jumala sõna tähtsusest inimese elus, ja H. Haamer, kes rõhutas, et ainus sõna Kristuselt võib meid muuta ja anda jõudu siis, kui raskused meid tabavad. Liturgilise osa täitis õpetaja Hassel­blatt. Hiljem korraldasid Peeteli noored, kes olid ka aidanud traktaate levitada, koosviibimise lauluettekannetega.

Kontsertjumala­teenistused Tallinnas
10. veebruaril korraldas Tallinna linnamisjon Kaarli kirikus suure kontsertjumalateenistuse, kus esimest korda astus suurema avalikkuse ette misjoni noortekoor M. Laurimanni juhatusel. Solistidena olid kaastegevad Helmi Betlem (sopran), kelle mahe hääl iseäranis sobis kiriku pühalikkusesse, A. Pärn (bariton), A. Reindov (viiul) ja Hugo Oberg (Lepnurm) (orel). Jumalateenistus lõppes koguduse lauluga «Su töö on see».
Tallinna Kaarli noorte koondis tähistas 17. veebruaril piduliku õhtujumalateenistusega oma IV aastapäeva. Jutlustas õpetaja Jõgis Koselt, muusikaga teenisid kaasa kirikukoor Alfred Karafini (Karindi) juhatusel, noorte koondise pasunakoor ning solistid A. Alle (viiul) ja Martin Kruus (metsasarv).
Pärast oli noorte koondise ruumes koosviibimine, kus kõnelesid õpetajad Jõgis ja Sommer, köster Kasemets jt. Muusika eest hoolitsesid A. Alle ja segakoor Arnold Biltse juhatusel.
Baptistide Allika kogudus korraldas 3. veebruaril piduliku jumalateenistuse koguni Estonia kontserdisaalis, mis ka raadios üle kanti. Esines Tallinna baptistikoguduste ühendkoor, jumalasõna eest hoolitsesid K. Kaups ja O. Tärk.
Kontsertjumalateenistused olid sageli seotud rahakogumisega heategevaks või mõneks muuks otstarbeks. 10. veebruaril korraldas ühe sellise ka Tallinna Jaani kiriku kaunistamise komitee. Jutlustamise oli enda peale võtnud piiskop Rahamägi, muusikat tegid aga kiriku koor Udu Topmani juhatusel ja orelikunstnik prof August Topman.

Organistiks orelimeistri poeg
Piiskop Rahamägi viibis 17. ja 18. veebruaril ametiasjus Otepääl, kus ta osales pidulikul õhtusel kirikupalvusel. Rohkesti oli muusikat: esinesid Otepää Meeslaulu Selts ja koguduse segakoor köster Mihkel Pehki juhatusel, soololauludega astusid üles Olga Teder ja Reinold Raudheiding, koguduse laulu saatis Otepää Tuletõrje Ühingu orkester S. Reino juhatusel.
Hargla koguduse nõukogu valis oma 17. veebruari koosolekul organistiks kuulsa orelimeistri poja Eduard Kriisa, kes tubli laulu- ja muusikamehena oli lõpetanud Tartu kõrgema muusikakooli oreliklassi. Ametisse pidi ta astuma 1. aprillil.
Tartu Pauluse noorte koondise üldkoosolekul võeti vastu kodukord ja valiti juhatus. Avati piibli- ja palvetundide, laulu ja muusika, noorte ja vanade hoolekande, laste jumalateenistuste ja kirjanduse ring.
Tartu Peetri koguduse 1. pihtkonna meeskoori lipp pühitseti rahvarohkel pidulikul jumalateenistusel kodukirikus 3. veebruaril, mispuhul esineti Leonhard (Leo) Virkhausi juhatusel vaimulike lauludega.
Jumalasõnaga teenisid praost Rutopõld ning õpetajad Treumann ja Võõbus. Kooris oli üle 50 liikme ja laul kõlas hästi. Kirikulised said kuulda ka koori lipulaulu «Laul võimsalt meid on kokku köitnud». Vaheldust koorilaulule pakkusid R. Undritzi (tenor) soololaulud.
17. veebruaril oli aga samas Hans Kanni mälestussamba heaks kontsertjumalateenistus. Hans Kann oli osa võtnud kõikidest üldlaulupidudest. Napilt jäi tal puudu osalemisest ka 1933. aasta üldlaulupeol. Kontsertosas esinesid Vanemuise Muusika Osakonna segakoor Eduard Tubina juhatusel, Salme Kanni naiskoor Hans Kanni tütre Salme Kanni juhatusel, Hans Kanni teine tütar Helmi Kann (sopran) ja R. Undritz. Orelisaade oli Leonhard Virkhausilt ja Johannes Kärdilt.

Rakveres laulsid vene kirikukoorid
Rakvere luteri kirikus oli 3. veebruaril Rakvere ja Tapa apostliku õigeusu kirikute ühendatud kooride vaimulik kontsert solistide kaastegevusel. Vene kirikukooridele omase kõlalise varjundamisega kanti I. Stepanovi juhatusel ette Arhangelski, Bortnjanski, Dektjarevi jt laule. Solistidest jättis meeldivaima mulje bariton J. Välbe Narvast, kes stiilselt esitas Francki «Oh Kristus» ja Händeli «Püha».
Tenor Põlluaas, kellele tekitasid raskusi kõrged noodid, esitas Godardi «Hällilaulu» ja Kahni «Ave Maria». Pr Kristoffel esitas Tosti «Ave Maria» ja Stradella «Kirikuaaria». Huvi kontserdi vastu oli võrdlemisi elav.
16. veebruaril oli samas kirikumuusikaõhtu, kus esinesid kohalikud jõud, nende seas muusikaõpetaja Jaan Pakk (viiul) ja organist Robert Heinmets. Rahvast oli rohkesti ja «ettekanded näisid kuulajaid rahuldavat».
Rõõmusõnumi said eesti uuema kirikumuusika sõbrad. Tallinna Jaani Oratooriumikoori juht Udu Topman sai valmis oratooriumi «Kolgatale», sisuks muidugi Jeesuse kannatamise ja surma lugu. Teksti koostas evangeeliumide järgi helilooja ise. Kajastatud olid sündmused Ketsemani aias, ülempreester Kaifase juures, kohtumõistmine Pilaatuse palge ees, Jeesuse ristilöömine ja Õnnistegija surm. Muidugi hakkas Oratooriumikoor teost kohe õppima, et see ülestõusmispühade ajal ette kanda.
Mati Märtin