Vabariigi aastapäeval oli ilus ilm

Eesti Vabariik sai 1937. aastal 19aastaseks. Veebruaris tähistati kirikus muidki tähtpäevi ning arutati ka tõsiseid tööasju.

Veebruari kiriklikud üritused algasid Tallinna Kaarli kiriku 2. pihtkonna õpetaja Friedrich Stockholmi 25 aasta ametijuubeli piduliku jumalateenistusega. Sündinud oli ta 1. oktoobril 1884 Tartus. Ülikooli usuteaduskonna lõpetas 1911. Õpetajaks õnnistati 4. veebruaril 1912. Aastatel 1914–1918 teenis Peterburi Jaani kirikus. Kaarli kirikus teenimise kõrval oli ka sõjaväe vaimulik ja juhtivalt tegev Eesti Punases Ristis.
Aastapäeva tähistati suurejooneliselt: teenisid piiskop Rahamägi, praost Kubu, kõik Kaarli õpetajad, jutlustas Tartu Peetri koguduse õpetaja Treumann. Laulis koguduse ühendkoor Johannes Jürgensoni ja Alfred Karindi juhatusel ning Kaitseliidu Tallinna maleva orkester Tammari juhatusel. Kirik oli kaunistatud loorberipuudega ja kasutusel olid uued kullaga tikitud valged altarikatted.
10. veebruaril sai Heinrich Annikol köstri ametis täis 40 aastat. Sündinud oli ta 28. juulil 1867 (v. k). Õppis Holdre valla- ja Helme kihelkonnakoolis, hiljem kooliõpetajate kursustel. 1886–1888 töötas koolmeistrina Helmes, 1888–1897 Tõstamaal. Köstriametiga alustas 1897 Lihulas, 1909 siirdus Kullamaale. Riigikogu liikmena seisis ta kiriku huvide eest, oli köstrite esindaja Kirikumuusika Sekretariaadis, ülemaalise köster-organistide ühingu kauaaegne esimees ja Kullamaa Ühispanga juhataja.
Päev hiljem oli Põltsamaa kirikus pidulik tänujumalateenistus köster Jüri Tari 60. sünnipäeva tähistamiseks. Hommikul äratas juubilari kohalik orkester ja Meestelaulu Seltsi koor. Jumalateenistusel laulis Põltsamaa segakoor J. Põldra juhatusel, orelit mängis Narva Aleksandri kiriku organist Meeta Tari. Õhtul oli linna algkooli saalis koosviibimine.
14. veebruaril külastas Põltsamaa kogudust piiskoplik vikaar praost Lauri Otepäält, kes südamliku sisemisjonipüha jutluse pidas.

Milline muusika sobib kirikusse?
7. veebruaril oli toomkirikus vaimuliku muusika õhtu, mis tõstatas taas küsimuse, milline muusika sobib kirikusse. Kas luteri kirikus on kohased „Ave Mariad“ ja oreli-offertooriumid või Wagner, kelle mängimist kirikus oli samuti pahaks pandud? Kontserdil oli kavas C. Francki „Heroiline pala“, mis polnud küll vaimulik muusika, kuid oma suursuguse iseloomuga võis sobida kirikusse.
Samal päeval korraldas Kodavere kogudus Pala seltsimajas kontsert-jumalateenistuse. Esines kirikukoor köster J. Küütsi juhatusel, jumalasõna oli pastor J. Walterilt ning esiettekandel oli tema palve-tänulaul.
Suursündmuseks Tallinna Jaani kirikus oli palvepäeval, 17. veebruaril Händeli oratooriumi „Simson“ järjekordne ettekanne. Kandvaks jõuks oli kiriku oratooriumikoor, orkestri moodustasid Riigi Ringhäälingu pillimehed. Teos oli koorile varasemast tuttav, rasked episoodid esitati kindlalt.
Solistidest oli Helmi Betlem Delila osas. Meeldiv avastus oli Simsoni osatäitjana noor heroiline tenor Voldemar Paldre. Tubli oli ka noor bass Sergei Podekrat Manoa ja Harafana. Kenasti sai hakkama Mari Lang Mikana. Mõjuvalt aitas ettekande õnnestumisele kaasa orelikunstnik prof August Topman. Juhatas Udu Topman.

Tartus ja Viljandis
Tartlased ei tahtnud tallinlastest maha jääda: Tartu Pauluses tuli 14. veebruaril ettekandele Händeli oratoorium „Messias“. Solistidena olid tegevad Aleksander Tamm ja Karl Viitol Tallinnast, Irene Vornik, Leonhard Virkhaus (orel) ja Tartu Helikunsti Seltsi segakoor Voldemar Kliimandi juhatusel.
Nädal hiljem korraldas Tartu Vaestehoolekande Ühing Maarja kirikus kontsert-jumalateenistuse. Sissetulek oli muidugi mõeldud hoolekande edendamiseks ja varjupaiga ehitamiseks. Esinesid Dia Saabre Tallinnast, vanemuislane hr Lipp, organist Blaubrück ja Eesti Punase Risti samariitlaste koor Kriipsaare juhatusel.
Tartu Peetri kirikus oli 20. veebruaril Tartu Naislaulu Seltsi lipu õnnistamine, mida toimetas dr J. Taul. Pidulikul jumalateenistusel olid kaastegevad seltsi naiskoor Johan Tamvergi juhatusel, tenor Rudolf Jõks ja organist Helene Lambert.
Viljandis olid populaarsed kirikumuusika kontserdid. Üks suuremaid oli mitmekesise kavaga kontsert-jumalateenistus 17. veebruaril Jaani kirikus. Esines kirikukoor J. Raude juhatusel. Duette esitasid A. Toi-Puskar ja E. Lillak, instrumentaalmuusikat pakkus keelpillide kvartett koosseisus A. Jonasse, A. Tõnisson, A. Ohtla, P. Valgemäe. Trompetisoolo esitas H. Neuvald. Orelimuusikat vahendasid R. Toi ja J. Raude.

Võrus hoiatati patuseid
8.–14. veebruaril korraldas Tallinna Peeteli kogudus äratusnädala. Teemadeks „Vaevaga otsitud“, „Kurjast vabanemine“, „Uues rüüs“, „Jeesusega kahekesi“, „Jumalale ostetud“. Igal õhtul esines laulukoor ja keelpilliorkester.
Huvipakkuvaid harivaid kõnekoosolekuid oli mujalgi. 14. veebruaril tutvustati Kaar­li koguduses prohvet Maltsvetti ja tema usuliikumist, 21. veebruaril aga India usundeid ja nende põhialuseid.
19. veebruaril toimus 20 osalejaga Tallinna praostkonna sinod. Aruannetest selgus, et linna äärtel olid võimust võtmas lahkusulised. Sellest loodeti üle saada misjonipunktide avamisega. Raadio Ringhäälingusse saadeti aga palve, et raadio hommikupalvuste eel kõlaks sellega sobiv muusika.
Võru praostkonna õpetajate konverentsil õhkus rahulolematust usuteadlaste konverentsi leeriõpetuse kavaga. Peeti vajalikuks uue, tegelikule tööle rohkem vastava kava väljatöötamist. Otsustati hoiatada laulatamata paare: kui 1. juuliks abielule kiriklikku õnnistust pole, loetakse patused kirikust lahkunuks.
Selliseid paare olevat üle saja. Sama saatus tabaks ka leeritamata täiskasvanuid. Kuuldavasti laulatamata paarid ei soovivat endi kirikust välja heitmist, kuid palusid pastoril korraldada grupilaulatusi, kus pealtvaatajatena osaleksid ka nende lapsed.

Vabariigi aastapäeval
Ilus ilm ja kirikukellade helin tõi tänavaile palju rahvast. Toomkirikus jutlustas piiskop Rahamägi ja laulis koguduse segakoor Cantate Domino Johannes Hiobi juhatusel. Suur vaimuliku muusika õhtu oli Nõmme baptisti usuühingu palvelas Suur-Pärnu 149. Samasugune muusikaõhtu oli Siioni palvelas Pärnu mnt 133.
Rõngu õigeusu kirik korraldas riigi aastapäeva eelõhtul piduliku jumalateenistuse, kus esinesid Kirepi ja Tilga segakoor V. Laari juhatusel ning kiriku tornis mängis koraale kohaliku tuletõrje orkester. Juudi Seltskondliku Ühisuse saalis oli Eesti riigi aastapäeva tähistav aktus ja Suures Sünagoogis pidulik jumalateenistus. Mõlemas laulis koor ülemkantor J. Gurevitsi juhatusel.
Toomkirikus oli 28. veebruaril Pauluse segakoori osavõtul vaimulik kontsert eesti muusikast. Eesti heliloojad olid hakanud kirikumuusikale suuremat tähelepanu pöörama. Kontserdil olid esindatud Artur Kapp, Konstantin Türnpu, Rudolf Tobias, Miina Härma, Osvald Mälk, Robert Heinmets, Johannes Hiob, Johannes Jürgenson ja Edgar Arro.

Varia
7. veebruaril korraldas Tallinna Jaani Vaestehoolekande Selts oma vanadekodus seltsi 17. aastapäeva puhul perekonnaõhtu kõnede ja muusikaliste ettekannetega.
Kaarli Vaestehoolekande Selts korraldas oma perekonnaõhtu noortekoondise ruumes kõnede, muusika ja teelauaga 28. veebruaril. A. Tamm kõneles kiriku tähtsusest heategevuses.
Trükis ilmus Edgar Arro „Vaimulikud laulud“. Need olid kurvatoonilised palve-, igatsus-, leina- ja kahetsuslaulud. Küpsemas oli omapärane anne, kes otsis uudsust harmoonias, mis oma paralleelsete kvartide ja kvintidega meenutas Palestrina aega.
Nii mõnigi pastor oli usinalt tegev ka väljaspool kirikut. 3. veebruaril toimunud Viljandi Kodu-uurimise Seltsi aastakoosolekul esines aruandega senine seltsi esimees pastor A. Westren-Doll. Eriliste teenete eest valiti ta seltsi auesimeheks.
Halva uudise said hiromandid, kaarditargad, selgeltnägijad, kellest suur osa olid petturid, kes tegutsesid vaid rahasaamise eesmärgil. Riigi Teatajas ilmus 16. veebruaril sisekaitse ülema sundmäärus, mis keelas nende tegevuse ja sellekohaste kuulutuste avaldamise. Keelust üleastujaid ähvardas kuni kolm kuud aresti või 3000 kr trahvi.
Kui neist „konkurentidest“ võis kristlik kirik nüüd lahti saada, siis uus „konkurent“ tuli juurde: Narvas kutsuti ellu Muhamedi Usuühing.
Lõpuks ka üks piinlik lugu kirikuseinte vahelt. Rannu kogudus tuvastas eelmise aasta eelarves 222kroonise puudujäägi. Täiendava sissetuleku saamiseks otsustati tasumata kirikumaksud politsei abiga sisse nõuda.
Mati Märtin